Möödunud nädalal võis Jõgevamaa teedel töötamas näha üht Eestimaal ja kogu Mandri-Euroopas ainulaadset masinat, mille abil pinnatud teelõigud peaksid päris pikaks ajaks praovabaks jääma ja seda tänu bituumeni sees olevale fiiberkiukihile.
Möödunud teisipäeval pindas osaühingule Üle kuuluv “imemasin“, mis kannab nime Kalalux 400, Jõgeva-Palamuse-Saare tee 6,2 kilomeetri pikkust lõiku, mis jääb Mutso ja Mooritsa teeristi vahele. Ehkki fiiberkiuga pindamine võtab pisut rohkem aega, pole kuus kilomeetrit OÜ Üle kvaliteedijuhi Rein Freibergi sõnul siiski üle jõu käiv päevanorm.
“Tempot võtab maha vajadus aeg-ajalt tühjaks saanud fiibernöörirulle välja vahetada ja nööre kohendada,” ütles Rein Freiberg. “Kui fiibrit paigaldava masina sisse kiigata, siis vaatab sealt ju vastu justkui väike Kreenholmi manufaktuur: masin on nöörirulle täis. Et fiiberkiud on libe, kipuvad nöörid vahel sassi minema ja õigest august välja tulema ning siis on vaja neid kohendada.”
Kui lõikur fiibernööri 6-10 cm pikkusteks juppideks on hakkinud, pudenevad need omakorda laiali peenemateks niitideks. Suruõhk surub niidid tee pinnale, kuhu masin on selleks ajaks juba paigaldanud esimese bituumenikihi. Nii moodustub bituumeni pinnale risti-rästi asetsevatest fiiberniitidest võrgustik, mille masin katab veel teisegi bituumenikihiga. Selle peale paigaldatakse juba killustik.
“Fiiberniidid on bituumenikihis nagu armatuur raudbetoonis: need muudavad pindamiskihi vastupidavamaks,” selgitas Rein Freiberg. “Kui tavalise pindamise puhul kipuvad teekattes olevad praod juba esimese talve järel uuesti avanema, siis fiiberkiudu sisaldav pindamiskiht annab venima ega lase pragudel uuesti lahti tulla. Nii saavad praod natuke kindlama “katuse” peale. Praod aga ongi Eestimaa teede puhul autojuhtide ja teehooldajate kõige suuremad vaenlased: sinna kogunev vihmavesi külmub ja paisub talvel ning nii lähevad praod üha suuremaks.”
Kümme meest, seitse masinat
Freibergi sõnul annab selline fiiberkiuga pindamine efekti kuni 6 mm laiuste pragude puhul. Annab ka 6-10-millimeetriste pragude puhul, ent siis tuleb bituumenisse kaks kihti fiiberkiude panna. Pindamas käiakse kümnemehelise brigaadiga, mille käsutuses on seitse masinat: põhimasin, mis paigaldab fiibrit ja emulsiooni, neli killustikulaoturit, rull ja laadur.
“Neljast killustikulaoturist kolm veavad jämedamat killustikku, neljas peenemat, mis tõmmatakse jämedama peale kiilumiskihiks,” ütles Rein Freiberg. “Siia on meilt tellitud nimelt nn pooleteisekordne pindamine. Pealmine peenike killustik kiilub jämedama vahele ja nii moodustub midagi õhukese asfaldikihi taolist, mis on samas neli-viis korda odavam kui päris asfalt.”
Inglismaalt sisse ostetud fiiberlisandiga pindamistehnoloogiat kasutab Harjumaal tegutsev OÜ Üle kolmandat aastat ja senini on kõik kliendid Rein Freibergi sõnul tehtud tööga rahule jäänud. Kogu Eesti peale on firmalt tänavu tellitud 50 km sellist pindamist, Jõgevamaal sai peale Jõgeva-Palamuse-Saare maanteelõigu sellisel viisil pinnatud ka Jõgeva-Mustvee maantee Kõnnu ja Luige vaheline lõik.
Pikendab teekatte eluiga
“Tellisime neile teelõikudele sellise pindamise, sest neil on ühest küljest palju võrkpragusid, teisest küljest aga suur liikluskoormus,” ütles Lõuna Regionaalse Maanteeameti arenguosakonna juhataja Elmar Aruja. “Loodame sel viisil nende lõikude teekatte eluiga pikendada. Tavalisest pindamisest väga palju kallim see polegi: tavalise ruutmeeter maksab umbes 30, fiibriga pindamise ruutmeeter umbes 40 krooni.”
Uudset pindamistehnoloogiat kasutati Jõgevamaa teedel esimest korda möödunud aastal. Siis sai sel viisil pinnatud Jõgeva-Mustvee maantee Torma ja Kõnnu vaheline lõik. Kuidas uudne tehnoloogia end õigustab, seda on Elmar Aruja arvates vara öelda, ent ta avaldas lootust, et sellest kasu tõuseb.
Aruja sõnul tänavu suvel Jõgevamaal väga suuri teetöid ei tehta.
“Enamasti ongi tegemist teekatte parandustööde ja pindamisega,” ütles ta. “Lõpule viiakse ka möödunudaastane suurprojekt — Jõgeva-Mustvee maantee Mõisaküla ja Torma vahelise lõigu renoveerimine. Seal olid veel rajamata Vaiatu jalgtee ja osa teekattemärgistusest ning ümber paigutamata Torma bussipeatus. Jalgtee ehitatakse tänavu ka Sadukülla. Kas tänavu jõuab käivituda ka lähiaja suurim tee-ehitusalane ettevõtmine Jõgevamaal, Kaarepere viadukti rajamine, see sõltub sellest, kuidas õnnestub läbi viia vastav riigihange. Viimane on praegu ettevalmistamisel.”
i
RIINA MÄGI
