Jõgeval 12. juunil peetavale II Eesti Naiste Tantsupeole “Mehe lugu” on pürgimas ka pikk rida Jõgevamaa rahvatantsurühmi. Möödunud laupäeval Jõgeva kultuurikeskuses toimunud ülevaatus-kontsert näitas, et meie tantsijad on üldiselt peoks valmis.
Jõgevamaalt soovib naiste tantsupeol osaleda 33 rühma: 17 naisrühma (need jagunevad viide alaliiki), neli neidude rühma, viis vanaemade rühma, kaks noorte segarühma ja viis täiskasvanute segarühma. Jõgeva ülevaatuselt jäid kõrvale meie N1 kategooria ehk tugevaimad naisrühmad (mitme asjaolu kokkulangemise tõttu polnud sel päeval võtta žüriid, kes neid hindaks) ning ka kaks neidude rühma peavad oma peovalmidust kusagil mujal tõestama. Samas soovis meie ülevaatusel osaleda Lääne-Virumaal Rakkes tegutsev neidude rühm. Nii et ühtekokku oli oma rühmaliigi tantse ja peo ülevat lõpunumbrit, ühistantsu “Leidmine” ette tantsimas 28 rühma.
Et liigitantse tantsisid rühmad ükshaaval, kujunes ülevaatus-kontsert kujunes umbes kuue ja poole tunniseks tantsumaratoniks. Nende nahas, kes rühmi hindasid ning neile tagasisidet ja õpetussõnu jagasid, poleks küll tahtnud olla, sest sama päeva hommikupoolikul toimus samasugune ülevaatus-kontsert Kohtla-Järvel ning sealgi tuli neil sama tööd teha. Ühtekokku oli aga Jõgeva ülevaatus järjekorras juba üheksateistkümnes.
Ei tea, kuidas mujal, aga Jõgeval kujunes naiste tantsupeo ülevaatus-kontsert omal moel rahvusvaheliseks sündmuseks. Mustvee neidude rühma Peipsi Piigad koosseisus nähti esinemas ka vene rahvusest tüdrukuid, folklooriseltsi Jõgevahe Pere neidude rühmas tegi aga kaasa sakslanna Thea Terjong ning Pajusi segarühmas Kaljaan prantslane Bernard Vantorre. Thea on lõpetamas oma vahetusaastat Jõgevamaa gümnaasiumis, Bernard asus aga mõni aeg tagasi päriselt Eestisse elama, sest see on tema abikaasa sünnimaa.
“Mulle väga meeldib eesti rahvatantse tantsida, sest need jutustavad tavaliselt mingit lugu,” ütles Bernard.
Kehakeel aitab
Prantsusmaal tema sõnul selliseid suuri tantsupidusid ei peeta, kui meil Eestis. Seal toimuvad ainult väiksemat sorti folklooripeod. Küsimusele, kuidas ta eesti keelt mitte osates tantsutrennis antavatest juhistest aru saab, vastas Bernard, et abikaasa Kaare osutab vajaduse korral tõlkeabi.
“Tegelikult saab Bernard väga hästi aru ka kehakeelest,” lisas Kaljaani juhendaja Ülar Martjan.
Pika tantsupäeva lõppedes tõdes Pala naisrühma Keerutajad ja Pala segarühma Tuuritajad juhendaja Malle Weinrauch, et naiste tantsupeo kava on väga professionaalselt kokku pandud.
“Tuleb võimas pidu, millel jutustatakse hinge minevat lugu,” arvas teenekas tantsujuht.
Ka maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt tunnistas, et tema emotsioonid on laes, sest pidu tõotab tulla ilus ning Jõgevamaa tantsijad on valmis nii peol osalema kui ka teiste maakondade tantsijaid võõrustama.
“Jõgevamaa kui korraldajamaakonna tantsijatel on moraalne kohustus naiste tantsupeo tantse hästi tantsida ning minu meelest nad ka täitsid selle kohustuse,” ütles naiste tantsupeo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Kõige ühtlasema tasemega olid meie vanaemade rühmad ja segarühmad. Näiteks “Leidmist” pole vanaemade rühmad kusagil nii hästi tantsinud, kui siin.”
Airi Rütteril oli hea meel selle üle, et tantsupeo eel on tantsurühmi juurde tekkinud. Üks selliseid on näiteks Mustvee neidude rühm Peipsi Piigad.
“Kui mullu maakonna omavalitsusliidu esindajatele lähenevast naiste tantsupeost rääkimas käisin, küsis Mustvee linnapea Max Kaur, kas Mustveest ka keegi peole kandideerib. Kui vastasin eitavalt, lubas ta asja parandada. Ning nüüd valmistuvadki Peipsi Piigad tantsupeoks. Tõsi, nad on nooremad, kui neidude rühma tantsijad olema peaksid, ent katsume neid aidata, et nad oma ülesannetega hakkama saaksid,” ütles Airi Rütter ja lisas, et ka Adaveres on pärast pikemat pausi naisrühm tegutsema asunud ning Jõgeval profileerus üks võimlejate seltskond ümber naisrühmaks Tiiu.
Üle piiri
Rütteril oli võtta ka tore näide maakonna piire ületavast koostööst: Jõgeva, Laiuse, Sadala ja Avinurme noortest tantsijatest moodustati ühine segarühm, sest üheski paigas polnud tantsust huvitatuid terve rühma jagu.
“Kui meie rahvastikuprotsesse vaadata, siis tulevikus hakkab selline koostöö ilmselt üha rohkem levima,” arvas Airi Rütter.
Tema sõnul on peo lavastustoimkonnas 22 inimest nii meie kui ka teistest maakondadest. Ülevaatustel käivad nad n-ö vahetustega, et jõud päris otsa ei lõpeks.
“Mul on hea meel, et me kedagi peole oodatute hulgast välja arvama ei pea. Kui, siis ainult sel juhul, kui tantsude esitamisel on väga suured puudujäägid. Tõsi, vanaemade rühmade hulgas on siiski väike konkurents ka,” ütles Airi Rütter. “Mis aga Jõgevamaa rühmadesse puutub, siis nemad suisa peavad peole tulema, sest neil on vaja täita ka muid ülesandeid peale tantsimise. Segarühmad lähevad näiteks 10. juuni hommikul Jõgevamaa piiridele teiste maakondade tantsijaid tervitama, naisrühmad aitavad harjutusväljakuid märgistada jne.”
Jõgevamaa ülevaatusel oli kohal ka naiste tantsupeo pealavastaja Ülo Luht. Temagi oli siin nähtuga rahul.
“Kulgejaid me siin ei näinud, kõik olid ikka tantsijad,” ütles ta tabavalt.
Nii Airi Rütter kui ka Ülo Luht avaldasid lootust, et tantsijad suudavad vaatajatele arusaadavaks tantsida selle loo, mida nad jutustada tahavad.
Sel nädalavahetusel vaatab peotoimkond üle Rapla- ja Harjumaa ning Tallinna rühmad ning siis on ülevaatuste ring läbi ja peojuhid saavad hakata väljakujooniseid koostama.
RIINA MÄGI
