Jõgevamaa maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Mati Jõgi andmetel on maakonna suurimateks tööandjateks 250 töötajaga Võisiku Hooldekodu, 190 töötajaga Jõgeva haigla ja 180 töötajaga Jõgeva vallavalitsus koos oma allasutustega.
Töökohad kaovad
Jõgevamaa tööhõive sõltub paljuski avaliku sektori reformimisest. Seega mõjutab käimasolev riigiasutuste koondumine Jõgevalt Tartusse ja üle Eesti nelja regiooni moodustamine ning haridusvõrgustiku optimeerimine otseselt Jõgevamaa tööhõivet. Koolide kinnipanemisega kaovad piirkonnast ka töökohad.
“Ühelt poolt tahab riik kulutusi vähendada. Teisalt on oluline säilitada antud piirkonnas olemasolevad töökohad. Küsimus on selles, mis on antud piirkonnale olulisem ja mille kadumine vähem valulik ? kas näiteks majanduslikult nõrga kooli iga hinna eest ülalpidamine või siiski lastele väga hea hariduse andmine. Kui kohalik kool seda teha ei suuda, siis tuleks kaaluda, kas ikka on kooli töölejätmine otstarbekas,” märkis Mati Jõgi.
Suurettevõtteid pole, FIEndus populaarne
Jõgevamaal on umbes 750 äriühingut, neist Jõgeva linnas 195 ja Põltsamaa linnas 130, ning 1100 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE). Nn riiulifirmade osatähtsus võrdlemisi väike. Näiteks ei ole äriregistris andmeid Jõgeva linna 30 ja Põltsamaa linna 9 ettevõtte kohta.
Suuri ehk üle 250 töötajaga ettevõtteid Jõgevamaal ei ole. Keskmise suurusega ehk 50-250 töötajaga ettevõtteid on maakonnas ligi 20. Nendest on tuntumad Põltsamaa Felix, Jõgeva Majandusühistu, Adavere Agro ja Perevara. Igaühes neist töötab kuni 150 inimest. Ülejäänud on väikeettevõtted.
Ulatuslikumat pankrotilainet pole ette näha
“Väikeettevõtete probleemiks on tihti, et nad ei leia oma turunissi ning ei suuda seetõttu oma toodangut müüa. Üldiselt on majanduselu maakonnas stabiliseerunud ja minu arvates ei ole hetkel ettevõtete ulatuslikumat pankrotilainet oodata. Suurte ettevõtetega on maksumaksmise seisukohast kõige vähem probleeme. Neil on kopsakamad käibed ja ka firma puhas nimi maksab palju. Seetõttu ei ole neil mõtet tegelda nn maksude optimeerimisega,” märkis kauaaegne maksuameti direktor Jüri Ütt.
Jõgeva linna juhid on juba mitmel korral käinud isiklikult tutvumas linnas tegutsevate ettevõtetega. Viimati tutvuti puidust aiaposte ja muid esemeid valmistava osaühinguga Belander Grupp, mida juhatab Evald Lepik, ja aktsiaseltsiga Jõgeva Ehitus mida juhatab Tiit Saarva.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev on nende külaskäikude tulemusena jõudnud veendumusele, et linna väikeeteevõtjad vaatavad optimistlikult tulevikku, sest nad näevad oma firmale arenguruumi.
“Meil valmistatakse pagaritooteid ja rõivaid, toodetakse mööblit ja puidust prussmaju jne,” märkis linnapea.
Eelmise aasta detsembris Äripäeva lisana ilmunud Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 käibe TOP 500-st leiame 77. kohalt TÜ E-Piim (2002. aasta netokäibeks 471 miljonit krooni), 135. kohalt Werol Tehased AS (2002. aasta netokäibeks 295 miljonit krooni), 338. kohalt Eksar-Transoil ASi ( 2002. aasta netokäibega 121 miljonit krooni), 362. kohalt Põltsamaa Felix ASi (2002.aasta netokäibega 112,8 miljonit krooni) ja 414-lt kohalt Jõgeva Majandusühistu, (2002. aasta netokäibega 97,2 miljonit krooni). Neljakümne teiselt kohalt leiame Jõgeval piirkonnakontorit omava Stora Enso Mets ASi 2002 aastakäibega 747, 4 miljonit krooni.
Eelmise aasta mais ilmunud Jõgevamaa 2002 parimate ettevõtete nimekirjas on ära toodud 70 ettevõtte andmed. Seal domineerivad metsatööstused, ehitusmaterjali tootmise ning põllumajandusega tegelevad ettevõtted. Metsavarumisega tegeleb üldse 35 ja toiduainete töötlemisega 16 ettevõtet, sh Werol Tehased, Adavere Liha jne.
Maakonnas tegeleb kõige rohkem ettevõtteid jaekaubandusega. Järgneb põllumajandus 65 ettevõttega ning üle 650 taluga. Seoses Eesti saamisega ELi liikmeks muutub maaettevõtlus Mati Jõgi sõnul tunduvalt stabiilsemaks.
Jüri Üti sõnul on maal tavaliselt tegu suurte kulutuste ja väikeste käivetega. Seetõttu on Jõgeva maakond maksude kogulaekumise pingereas Eestis teiste maakondadega võrreldes tabeli tagaosas ehk viimase kolme maakonna seas.
RAIVO SIHVER
