Jõgeva linn sooviks ühineda Jõgeva vallaga, mille kohta tegi linnavolikogu hiljuti ka ametliku avalduse. Kuidas viia Jõgevamaal läbi omavalitsuste ühendamine, selle üle tulid Vooremaa vestlusringi arutlema Jõgeva linnapea Kalmer Lain, abilinnapea Mihkel Kübar, Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk, vallavolikogu liikmed Malle Koppa ja Ain Viik ning Saare vallavanem Jüri Morozov.
Mida head ja halba tooks kaasa Jõgeva linna ja valla ühinemine üheks omavalitsuseks?
Lain: Jõgeva linn tegi selle ettepaneku lähtuvalt uuringust, mis tõi välja ühinemise plussid ja miinused. Plusse on mitmeid: eelkõige hariduse teema, eelarve konsolideerumine, mis annab suuremad võimalused projektides omaosaluse katmiseks, kindlasti annab koos infrastruktuuri investeerimine paremaid tulemusi kui seda üksi tehes. Uuring tõestas, et elanikud suhtuvad ühinemisse positiivselt.
Kokk: Oleks loogiline, kui Jõgeva linn ja Jõgeva vald oleksid koos. Lähtemoment on kahel omavalitsusel aga erinev, sest linnal on laenukoormus tunduvalt suurem kui Jõgeva vallal ja investeeringute vajadus on linnas tunduvalt suurem kui vallas. Mind volikogu liikmena paneb mõtlema, et kui me ühineme, siis järgmised viis-kuus aastat maksame kinni linna tegemata investeeringuid.
Morozov: Omavalitsustel on võimalus kahe või kolmekaupa liituda, aga tegelikult ei ole aktiivselt liituma hakatud. Probleem on selles, et ei suudeta omavahel kokku leppida, sest on erinevad koalitsioonid, on erinev mõtteviis, on erinevad laenukoormused jne. See tähendab, et omavalitsuste ühendamiseks loodud seadus ei toimi. Minu mõte on jätkuvalt see, et Eesti vajab terviklikku riigireformi, millega korraldataks ümber riigi haldus, maksundus, omavalitsuste finantseerimine. Seda saab teha riigi poolt algatatuna, sest siis saame lahendada asjad terviklikult. Jõgeva linna ja valla ühinemine ei lahenda Jõgeva maakonna haridusküsimusi, see ei lahenda maakonna transpordiküsimusi.
Lain: Täna on omavalitsustel õigus ise ühinemist alustada, kuid ühel hetkel ütleb riik, et on 15 omavalitsust ja kogu lugu. Praegu on meil võimalus ise toimetada, kui me seda ei tee, tulebki ühel hetkel riik ja otsustab.
Kui aktiivsemad omavalitsused ühinevad tugevateks keskusteks, kas pole ohtu, et ühinemisest kõrvale jäänud valdadest saavad mahajäänumad ääremaad?
Kokk: Peab häbiga tunnistama, et Jõgeva maakonna jaoks on tõmbekeskuseks Tartu. Peame nägema Tartut kui head koostööpartnerit ja meie viga on see, et me pole Tartu linnaga nii palju koostööd teinud, kui oleks vaja. Pala, Tabivere ja Puurmani vallal on tõmme Tartu poole palju suurem kui Jõgeva poole.
Jõgevalt läks Tartusse ära klassitäis lapsi. Sellepärast on Jõgeva valla poolt ka ettepanek teha piirkonda gümnaasium, kus on parimad võimalused lastele õppimiseks ja õpetajatele õpetamiseks. Tegime Jõgeva linnale ettepaneku alustada ühiselt läbirääkimisi haridusministeeriumiga uue gümnaasiumi rajamiseks.
Viik: Hariduse saame paika küll, kuid ega me saa küladest kõiki koole ära kaotada. Selge see, et haridusvõrk vajab kohendamist, kuid et hakata kohe linna ja valda ühendama, siis mina selleks vajadust ei näe. Me peaksime piirkonna valdadega läbirääkimisi pidama ja võib-olla üldse suurema omavalitsuse tegema.
Koppa: Omavalitsuste ühinemine peaks käima üle omavalitsuse piiride, et vahele ei jääks alasid, mis on eikellegi omad – ei soovi neid Tartu, Põltsamaa ega Jõgeva. Mind häirib, et Jõgeva linnas on sotsiaalhooldeks vähe kulutatud. Ühinemise järel peab kohtadele jääma sotsiaalhoolekanne, arstiabi, postkontor.
Kübar: Põhimõtteliselt jõuab see jutt sinnamaani, kus ta on olnud üle kümne aasta. Me läheme jälle detailidesse, mis on selgelt läbirääkimiste teema, et mitu teeninduspunkti jääb ja kuhu. Kui vaatame Jõgeva linna ja valda, siis tegemist on ühe piirkonnaga. Kaks omavalitsust on omavahel nii tihedalt seotud, et elanikud kasutavad mõlema omavalitsuse teenuseid – valla inimene tarbib teenuseid linnas ja vastupidi.
Omavalitsuste liitumine ei saa olla haridusepõhine, sest ega kool taga omavalitsuse jätkusuutlikkust. Omavalitsuse jätkusuutlikkuse tagab siiski ettevõtlus ning Jõgeva linn ja vald on üks ettevõtluspiirkond. Ega inimesed tule omavalitsusse elama sellepärast, et seal on üks või teine kool või lasteaed. See on küll hea motivaator, kuid tegelikult vaadatakse, kas inimesel on seal tööd.
Morozov: Jõgevamaal on erinevaid uuringuid läbi viidud: kantide ehk keskuste uuring, mis näitas, millistes keskustes on milliseid teenuseid võimalik osutada, haridust on mitmel korral uuritud, keskkonnaalased uuringud on tehtud ja nii edasi. Tegelikult on olemas tohutu hulk materjali, mille põhjal saab otsustada. Haldusreformi saab teha nii, et vabariigi valitsus määrab reformikomisjoni, kes valmistab kogu riigi jaoks ette terviklahenduse ja seda hakatakse ellu viima valdkondade kaupa.
Vaieldamatult on haridus üks olulisemaid ja ka konfliktsemaid teemasid omavalitsuste ühinemisel. Millised on teised olulised teemad, milles tuleb ühinevatel omavalitsustel kokkulepe saavutada?
Kokk: Kooliharidus ei ole konfliktne asi, lihtsalt linn on proovinud oma gümnaasiumiharidust juba eelmise volikogu koosseisu ajal kohendada, kuid vastuseis oli tugev ja paljud asjad jäid sellepärast tegemata. Meie oleme seisukohal, et seni kuni lapsi on, me ühtegi algkooli kinni ei pane. Gümnaasiumiga ei teki vaidlust, et kõik lapsed võiksid olla linna gümnaasiumis. Põhikooli teema on üleval: kas Jõgeva vald jõuab kahte põhikooli ülal pidada või mitte?
Konfliktikohti Jõgeva linna ja valla vahel ei tea mina ühtegi, küll ootab Jõgeva vald mitmes kohas rohkem kaasalöömist. Näiteks ujula, mille kasutajatest pärineb 40 protsenti linnast, suusaradade kasutajatest on 37 protsenti Jõgeva linnast ja 42 protsenti Jõgeva vallast, surnuaedades on vahekord pooleks. Aga nende ülalpidamises Jõgeva linn praktiliselt ei osale. On vaja kokku leppida, sest kindlasti on kohti Jõgeva linnas, kus valla osalemine oleks oluline.
Me peaksime vaatama tervet Jõgeva maakonda terase pilguga. See on kindel, et kui Jõgeva linn ja vald seljad kokku panevad, Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald kokku lähevad, siis ülejäänud omavalitsustel hakkab väga raske. Oma rahamassi ja inimeste arvuga on need nii palju suuremad, et tahes või tahtmata jooksevad rahavood sinna.
Jõgeva linna ja valla ühinemisläbirääkimistele tuleks kaasata ka Pajusi, Puurmani, Palamuse ja Torma valla rahvast.
Kokkuvõtteks: kas 2013. aasta valimistega muutub Jõgeva maakonna halduskorralduses midagi või mitte?
Kokk: Kui ei muutu, siis ei ole vaja enam muuta ka, sest pole neid inimesi, kelle jaoks midagi muuta. Praegune tendents on ikkagi väga kurb: keskmiselt lahkub Jõgeva maakonnast üks inimene päevas. Samas on positiivne, et meil on töötus kõige väiksem ja keskmine palk küllalt kõrge.
Me peame neid otsuseid tegema ja selle jaoks on inimesed andnud volikogu liikmetele mandaadi. Rohkem tuleb suhelda ja leida lahendusi, sest ühinemine on suur kompromisside koht. Kui see seatakse prioriteediks, siis see saavutatakse. Kui mitte, siis läheb 2013. aastal Jõgeva gümnaasiumisse kaks klassitäit õpilasi, tänavuse kolme asemel…
Lain: Jõgeva linn on valmis ka järgmise aasta jooksul ühinema, mitte ootama valimisi. Ootame vallavolikogult otsust, mida nad meie ettepanekule vastavad. 2013. aasta valimistel, ma loodan, on Jõgeva piirkonnas üks omavalitsus ja Põltsamaal üks.
Kübar: Loodan, et 2013. aastaks on midagi juhtunud, kas tuleb mingit laadi riiklik reform või suudetakse omavahel kokku leppida.
Morozov: Vaadates haldusreformi ajalugu, siis mina olen päris veendunud, et kiiret ja positiivset nihet ei tule enne kui riigis tulevad võimule jõud, kes on valmis reformi tegema. Indikaator on järgmise aasta Riigikogu valimised ja uue valitsuse moodustamine.
Koppa: Igas maapiirkonnas peab olema võimalik elada. See tähendab, et peab olema kool, sotsiaalteenused, arstiabi, raamatukogu, tasuta WiFi, korras looduskeskkond, veevarustus ja kanalisatsioon. Jõgeva vald on püüelnud selle poole, et arendada piirkondi võrdselt. Kardan, et Jõgeva linnaga ühinemisel ei saa maa enam piisavalt tähelepanu ja ressursid koonduvad linna.
Viik: Mina sellist ennatlikku otsust ei taha teha, et järgmisel aastal hakkame ühinema. Jõgeva vallavolikogu praegu sellist otsust teha ei saa.
ARVED BREIDAKS
