Jüripäeval kogunes Jõgeva riigimajas maakonna arengustrateegia juhtrühm. Täheldada võis siirast ja uudishimulikku kaasamõtlemist ning oma rolli tähtsuse mõistmist tuleviku kujundamisel. Juhtrühma ja töörühmade koosseisu kohta on strateegiaprotsessi info veebilehel www.jaek.ee/arendus/strateegia.
Uue ühiselt soovitud tulevikupildi kirjeldamise ja tegevuskava väljamõtlemise põhjuseks on haldusreformi tagajärjel muutunud halduspiirid ning maakonnaülesed koostöövõimalused. Majanduse, tööhõive ja teatud avalike teenuste arendamiseks peab Jõgevamaa arengustrateegia 2035+ kujunema kolme valla ja naabermaakondade koostöömõjusaks ning hästi fokuseeritud juhtimise tööriistaks.
Eriti oluline on anda maakonna arengustrateegia koostamisega sisend Eesti regionaalarengu strateegia edasisse uuendamisse. Ehk avaneb seeläbi võimalus anda teiste maapiirkondadega koos võimas signaal regionaalsete erisustega arvestamiseks. Lisaks avalikule sektorile on maakonna arengustrateegia uuendamine võimalus nii ettevõtjatele kui ka kodanikuühendustele ja kohalikele elanikele ühiskonna arengus kaasarääkimiseks. Loodame, et aktiivsemad arvamusliidrid tulevad uudsete ideedega kirjeldama meie piirkonna tulevikupilti, pakuvad tegevusi, mis ka mõju avaldaksid.
Ees ootavad uued väljakutsed
Käesoleval aastal, pärast haldusreformi toimumist, koostavad kohalikud omavalitsused arengukavasid n-ö käsikäes maakondade arengustrateegiate koostamisega, üksteist vastastikku täiendades. Aega on antud selleks vähe, juba 15. jaanuariks 2019 peaksid kõik maakondlikud arengustrateegiad olema kohalike volikogude poolt kinnitatud. Peamine ülesanne on keskenduda kõige olulisemale. Maakonna arenguplaani tähtsust tõstab veel asjaolu, et riigil on tööde tulemusi kavas paindlikult arvesse võtta nii Eesti regionaalpoliitika uuendamisel, sh siseriiklike meetmete (erinevate toetusprogrammide) kui Euroopa Liidu rahastusvõimaluste kontekstis.
Maakonna arengustrateegia võiks EL struktuurivahendite järgmise perioodi tarbeks kanda endas piirkonna territoriaalse strateegia rolli sarnaselt selle EL eelarveperioodi linnapiirkondade säästva arengu strateegiate, piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskavade ja piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kavade ja piirkondlike algatuste tugiprogrammidega, aluseks piirkondlikele algatustele tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks (PATEE)) .
Protsessi veab maakondlik arendusorganisatsioon SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (JAEK). Töörühmas on rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Jõgeva talituse juht Taivo Tali ja ruumilise planeerimise peaspetsialist Janika Merisalu, JAEKi juhatuse liige Marve Millend ning arenduse, rahvatervise ja siseturvalisuse spetsialist Maiu Veltbach. Lisaks on plaanis kaasata konsultante ja eksperte.
Juhtrühma soovitusel kaasatakse arengustrateegiasse sisendite saamiseks eri valdkondade esindajaid ja arvamusliidreid. Teemarühmad jagunevad järgmiselt: ettevõtlus, kodanikuühiskond, haridus-noorsootöö, tehniline taristu, turism ja kultuur, turvalisus-rahvatervis-sport, sotsiaalvaldkond.
Asjad tähtsuse järjekorras
Avalikkuse teavitamiseks ja kaasamiseks avaldame arengustrateegia protsessi dokumente veebilehel www.jaek.ee/arendus/strateegia. Kindlasti hakkavad olulist infot protsessist kajastama kohalike omavalitsuste ajalehed ja ajaleht Vooremaa. Seoste esiletoomiseks tahame kaasata töösse naabermaakondade arengustrateegiatetegijad, seega saame vajaliku info edastamisel kasutada laiemat teavitusringi. Samaga vastavad meie naabrid.
Maakonna arengustrateegia strateegilised tegevussuunad peavad kindlasti hõlmama järgmisi teemavaldkondi:
Inimareng – käsitleb n-ö rahvastikuarengut ja sotsiaalset keskkonda, sh haridust, kultuuri, sotsiaalset taristut, rahvatervist, siseturvalisust, noorsootööd, haldust jt avalikke teenuseid ning vabaühendustega seonduvat.
Majandusareng – seob ettevõtluse ja majanduskeskkonna arengu, sh tööhõive temaatika.
Tehniline taristu ja ühistransport – haarab tehnilise taristu, sh transpordi valdkonnas ja selle haakuva ühistranspordi temaatika ning ka energeetika-, keskkonna- ja infotehnoloogia taristu.
Lisaks neile kolmele strateegilisele teemavaldkonnale käsitleme maakonna eripära arvestades keskkonda, kultuuri, sporti ja vaba aega, turismi, teadusarendust, energeetikat, energiatõhusust, piirkondlikke eripärasid ja mainet, asustust jne.
Maakondlik arengustrateegia on meie ühine strateegia. Eesmärk on küsida iga protsessi etapi juures, kas meil on ühine visioon, kas meil on ühised väärtused, kas me mõistame on tugevusi ja nõrkusi ühiselt, kas me suudame püstitada ühiseid eesmärke, kas saame tegevusi üheskoos ellu viia, kas meie tegevused toetavad ühiseid algatusi.
Kui suudame hoida asjad tähtsuse järjekorras ja samas julgelt unistada, siis avarduvad võimalused luua ühiseks igapäevaseks kasutamiseks väärt juhtkiri.
MARVE MILLEND, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus juhataja
