|
|
Laupäeva õhtul lõppenud rahva ja eluruumide loendus oli edukas ka Jõgevamaal, kätte saadi kõik, kes vaja, ning meie maakonnas loendusest keeldujaid võib vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda. |
</p>
Kuigi rahvaloendajad on oma töö teinud, selguvad täpsed andmed alles mai alguseks. Täidetud isikuankeetide järgi on jõgevamaalasi veidi üle kolmekümne ühe tuhande, mis on 96 protsenti arvatavast maakonna elanike arvust.
“See ei ole kindlasti veel number, mille alusel põhjalikumaid järeldusi teha – kõik ankeedid peavad eelnevalt läbima andmetöötluse etapi, mille käigus eemaldatakse näiteks topelt täidetud ankeedid. Samas lisanduvad aga rahvaarvule need, kelle ankeet on jäänud mingil põhjusel poolikuks,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Keeldujatele oli vaja täiendavat selgitust
Jõgevamaa piirkonnajuhid Tatjana Rein ja Erlend Kollom selgitasid, et väga suuri tõrkeid neil loenduse ajal ette ei tulnud, kuid siiski oli neid, kes proovisid loendusest keelduda. “Mina käisin koos loendajatega viie keelduja juures, kellest vaid üks ei avanud lõplikult ust. Tema andmeid oli vaja ainult üle täpsustada ja meil ei õnnestunud seda teha. Teise neljaga lahenes asi väga hästi, sest inimestele oli vaja ainult põhjalikumalt selgitada, mis on rahvaloendus ja milleks seda on vaja,” rääkis Tatjana Rein
Osade inimeste puhul oli tema sõnutsi tunda suhtumist, et ainult loendajale on nende andmeid vaja ja loendajate ülesandeks on neid taga ajada. “Rahvaloendus ei ole telefonimüük ega ukselt uksele kauba pakkumine. Rahvaloendust on vaja meile kõigile, sest ainult nii saab rahvastikust reaalse pildi. Samal põhjusel oli loendajatel kohati raske pääseda kortermajadesse. Siinkohal oli aga suur abi korteriühistutest ja majahalduritest. Inimeste kohati pelglik suhtumine tegi loendajate töö vahel emotsionaalselt raskeks, kuid õnneks olid inimesed enamasti väga abivalmid,” rääkis piirkonnajuht.
Head kodanikud kasvavad vitsata
Erlend Kollom rääkis, et tema piirkonnas keelduti rahvaloendusest kolmel korral. Tema nentis ka, et kahjuks pole kõik inimesed lahked ja vastutulelikud ning millegipärast on mõnel tahtmine rahvaloendajat kui riigi esindajat sõimata.
Diana Beltadze kinnitas, et loendusest keeldujaid oli väga vähe ja statistikaamet ei hakka nendega edasi tegelema. “Head lapsed kasvavad vitsata, nii ka kodanikud. Me nägime, kuidas inimesed olid viimse hetkeni altid andmeid esitama. Umbes kümmekond maailmaga pahuksis olijat ei ole see kontingent, keda karistada veel ka rahaliselt. Sellest ei võidaks keegi, kibestumus ainult suureneks,” tõdes loenduse projektijuht.
Jõgevamaa loendajatel tuli ette ka mõningaid ootamatusi. Näiteks rääkis Erlend Kollom, et nende piirkonnas sai üks loendaja koera käest hammustada ning tema töö tuli ära teha asendajal. Veel lisas ta, et loendajatel tuli liikluses ette ka väiksemaid plekimõlkimisi ning paaril korral ka kraavi sõitmisi, kuid ei midagi väga hullu. Ootamatustest ja raskustest hoolimata kinnitasid mõlemad piirkonnajuhid, et rahvaloendus Jõgevamaal õnnestus ning inimesed olid üldiselt mõistvad ning arusaajad.
Esialgsed rahva ja eluruumide loenduse andmed
Rahvaarv protsent arvatavast rahvaarvust
Eesti 1 327 312 100%
Harju maakond 570 165 102%
Hiiu maakond 8 693 94%
Ida-Viru maakond 152 612 98%
Jõgeva maakond 31 854 96%
Järva maakond 31 173 97%
Lääne maakond 24 718 99%
Lääne-Viru maakond 61 088 99%
Põlva maakond 27 986 96%
Pärnu maakond 4 200 98%
Rapla maakond 35 826 100%
Saare maakond 31 860 97%
Tartu maakond 153 784 106%
Valga maakond 30 609 97%
Viljandi maakond 48 586 97%
Võru maakond 34 158 97%
Allikas: statistikaamet
i
EILI KOITLA
