Jõgevamaal ostetakse juba aastaid raamatukogudesse raamatuid kindlate põhimõtete järgi. Meil ei ole võimalik riigi raha eest näiteks Barbara Cartlandi teoseid osta, kehtestatud kord välistab selle täielikult.
Lugemiseelistused erinevad paikkonniti
Riigi raha eest ostame kõigepealt rahvuskultuuri ja eestlust käsitlevat kirjandust, samuti Eesti autorite ilukirjanduslikku loomingut, piirkonna koduloolisi trükiseid. Eelistatud on ka teatmekirjandus, laste- ja noortekirjandus, väärt tõlkekirjandus, kultuuriperioodika. Paraku sõltub riigi toetus piirkonna elanike arvust ning seda ei jätku kõige eespool nimetatu ostmiseks. Abiks on omavalitsuste poolt kinnitatud teavikute rahad, mille eest ostame ka meelelahutus- ja ajaviitekirjandust.
Meie analüüs näitab, et paikkonniti on inimeste lugemiseelistused erinevad, sest inimeste huvid on erinevad. Ühes piirkonnas on meelelahutuskirjanduse lugejaid rohkem, teises jälle vähem. Mõnes piirkonnas on õppijaid rohkem, mõnes vähem. Oluline on, et lugeja saaks soovitud teaviku.
Teaviku teekond lugejani
Kõigepealt võtame nii Rahva Raamatu kui ka Tallinna Raamatutrükikoja laost ühe eksemplari näidiseks. Nende põhjal koostatakse kaks korda kuus nimekiri. Keskraamatukogu töötajad tutvuvad iga teavikuga ja teevad otsuse, kas nimetatud teos soetatakse omavalitsuse või riigi raha eest. Nimekiri tehaksegi kahes osas – ühte lähevad raamatud, mida soetatakse riigi raha eest, teise need trükised, mida ostetakse omavalitsuste raha eest.
Selles nimekirjas pole ainult raamatu pealkiri, vaid ka lingid, mis suunavad tellijat raamatu tutvustuse juurde, mis on kirjastuste kodulehtedel enamasti olemas. Lisaks märgib raamatukogutöötaja sinna juurde oma arvamuse teaviku loetavuse kohta. Üks tärn märgib suhteliselt küsitava väärtusega raamatut, viie tärniga märgistatu on töötaja poolt lausa šedöövriks hinnatud.
Raamatute nimekirjad saadetakse maakonna raamatukogudesse, on teatud päevade arv, mille jooksul tuleb teha oma valik ning esitada tellimus keskraamatukogule. Selle alusel tehakse koondtellimus.
Kust läheb piir väärtkirjanduse ja muu vahel, on n-ö miljoni dollari küsimus. See on tegelikult väga subjektiivne. Teavikute hankimise ja töötlemisega töötab kolm kõrgharidusega ja kogemustega raamatukogutöötajat, kes on ise suured lugejad. Mina usaldan nende arvamust. Minu kätte tulevad pärast arved, ma näen nende pealt, mis on ostetud omavalitsuste ja mis riigi raha eest. Ma ei ole pidanud kunagi ühtki raamatut n-ö teise nimekirja tõstma, minu meelest toimib see süsteem hästi.
Raamatukogud teevad koostööd
Oleme sõlminud tarnijatega väga häid sidemeid ning enamik teeb meile ka soodustust. Kui juhtub, et näidisraamatutest ei telli seda konkreetset eksemplari ükski raamatukogu, saame selle tagasi saata. Et raha on vähe, kaaluvad raamatukogud põhjalikult, mida osta ja mida mitte.
Töötajad teevad koostööd ka valdade piires. Tihti vaadatakse juba raamatu tellimisel, kes mida võtab.
Viimastel aastatel toimib väga aktiivne raamatukogudevaheline laenutus. Lugeja saab arvutist järele vaadata, millises raamatukogus soovitud raamat asub ning kas see on vaba. Kord või paar kuus käiakse kõik raamatukogud läbi ja viiakse tellitud raamatud kohale. Sageli sõidame maakonna ikka päris risti-rästi läbi.
Raamatukogud ei saa keelata või käskida, mida lugeda. Me saame lugejaid suunata raamatute valikuga. Aga me peame arvestama ka inimeste soove.
i
RUTT RIMMEL, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor
