Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu uus juht Raul Soodla peab oluliseks, et organisatsiooniga oleksid seotud suuremad ja väiksemad põllumajandustootjad, nii taime- kui loomakasvatajad. Tema sõnul on vajalik olla atraktiivne partner toodangu ostjale ja müüjale.
Millised on senised seosed põllumajandusega ja mis motiveeris vastu võtma võimalust hakata Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhiks? Olen Kuremaalt pärit, Jõgeva keskkoolis õppinud ja saanud EPA põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonnast diplomi. Minu töökogemus on seotud põllumajandusega, olen töötanud firmades DeLaval, Kesko Agro, Konekesko ja Scandagra Eesti. Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit TÜ on kasvanud rahvusvaheliseks ja atraktiivseks organisatsiooniks, selle liikmed ja kõik eelnevad juhid on teinud märkimisväärset tööd, et ühistu tegevusel oleks materiaalne tulemus ja see oleks põllumeeste igapäevatöös vajalik. See ongi motivaator – proovida oma kogemusega anda lisaväärtust senitehtule ja arendada ettevõtjat edasi. Kodukandis ja kodukandi eest on alati hea oma panus anda.
Kuivõrd olite varem tuttav Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu (JPTL) tegevusega või tuli selle valdkonnaga alles ennast kurssi viia? Olin vägagi kursis. Sisendite vahendamine läbi JPTL-i tema liikmetele oli minu eelmise töökoha üks eesmärke ja meie koostöö oli igati ladus. Oli aega kohtumisteks ja aru saamiseks igapäevastest rõõmudest ja muredest.
Milliste valdkondadega tegelemisele on esimesed töökuud uues ametis peamiselt kulunud? Ühistu põhieesmärk on lihtne – olla oma mahtudega atraktiivne partner nii meie toodangu ostjatele kui müüjatele ehk tootmiseks vajalike sisendite vahendajatele. See tähendab toorpiima müüki ja sisendite, nagu väetised, taimekaitse ja loomasööt, ostu.
Kas Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu peaeesmärgiks võib pidada ühistegevust väetiste, masinate ja muude tarvikute ostmisel ja toodangu müümisel? Just. Lisaks ka ühise tegevuse koordineerimine ja ühine tegevus. Keeruline ja ümar vastus. Aga eesmärk on, et Jõgeva põllumajandustootjad – nii suuremad kui väiksemad, nii taime- kui loomakasvatajad – oleksid seotud meie ühistuga. Tunneksid ja tunnetaksid sellest kasu. Ühistus tekib tugi nii materiaalselt kui vaimselt.
Kui tugev kaubamärk on üldse Jõgevamaa põllumees ja Jõgevamaa põllumajandustoodang? Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit TÜ on rahvusvaheline ettevõtja – kaubamärk Euroopas. Jõgeva piimaga arvestatakse terves Baltikumis, Jõgeva piimast tehtud tooted liiguvad meie lähinaabritele Venemaale ja Soome. Jõgevamaalt pärit kvaliteetsed looma- ja sealihakogused kasvavad. Viljakasvatajatel läheb hetkel hästi, viljahinnad on tasemel ja Eesti ainus rapsiõlitehas on meie jaoks logistiliselt parimas kohas. Jõgeva maakonnas harivad maad ja kasvatavad loomi lisaks põlisperemeestele veel taanlased, soomlased, rootslased ja austerlased – piirid on kadunud, on kogemusi ja on väga palju võimalusi.
Kas Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhina osalete ka läbirääkimistel, mida põllumehed peavad riigivõimudega? Lehmad söövad ja rohi kasvab sõltumata sellest, kes parajasti riigis võimul on. Otsitakse ikka n-ö Eesti Nokiat, ehkki selle leidmiseks on vaja vaid natukene kesklinnast kaugemal ringi vaadata ja osa tervikuga siduda. Põllumajandus ja maaelu annavad riigile kindluse ja iseseisvuse garantii. Kõik, mida täna riigivõimude poolt meile pakutakse, tuleb loomulikult mõistlikult vastu võtta ja oma soovidest tuleb jagajatele teada anda.
<b>Kui suur on Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu liikmeskond ja milliseks võiks see kasvada tulevikus? Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidus on 11 asutajaliiget. Lepinguid toorpiima ostuks oleme sõlminud aga näiteks 31 tootjaga Eesti eri paigus. Täna töötame selle nimel, et neist kõigist meie ühistu liikmed saaksid. Ühistus olemine eraldi ei ole kohustus või eesmärk, veelkord – ühistusse kuulumine peab ennast ära tasuma.
Missuguseid mõtteid tekitab lähenev põllukevad, kui vaadata ilmastikku ja pidada silmas kevadtöid mõjutavaid majanduslikke tegureid? Iga kevad on põllumehe jaoks uus ja tunne ärev. Tänane piima- ja viljahind on tekitanud väikese puhvri, millega saab kevadele julgelt vastu minna. On ka poliitiliselt ärev kevad, aga nagu märkisin – loodus korraldab oma asjad ise.
Kas ja kuidas on plaanis jäädvustada Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu eelmise juhi Urmas Ingveri mälestust? Urmase sügisel külvatud põldudel tärkab tänavu ilus ja võimas oras. Jätkame täna Urmase tehtut – kõik tuleb kindlasti omal ajal.
On Teil ka endal põllumaa, mida harite, või tegelete hoopis loomakasvatusega? Olen põllumehe abimees, meil on mõned hektarid rohu- ja põllumaad ja mõned loomad.
Missugustes Jõgevamaa ettevõtmistes veel kaasa lööte, teatavasti olete seotud jalgrattaklubiga? Jalgrattaklubi Vooremaa Centrum on Jõgeva maakonnas juba rohkem kui 20 aastat tegutsenud spordiklubi. Meil on ligemale 20 noorratturit, kes treener Kaido Kriidi juhendamisel ennast eluks vajalikku vormi viivad. Augustis toimub traditsiooniline, ligemale 2000 ratturiga Kalevipoja Rattamaraton Kuremaal. Mis kõige olulisem: sel aastal korraldab meie klubi Jõgevamaal kõik vabariigi tähtsamad jalgrattavõistlused maanteel. Juba juuni lõpus stardivad Palamusel kahel päeval Eesti tippratturid eliidi meistrisärkide jagamisele, augustis on oodata juunioride ja seenioride Eesti meistrivõistlusi. Toimub Jõgeva II Rattaralli ja Tabivere külje all asuva vana velodroomi keskel avame Eestis ainulaadse BMX-rataste raja. Muldkeha on juba valmis ja möödasõitjatele näha.
Üheksakümnendatel aastatel olite Jõgevamaal ja kogu Eestis üks populaarsemaid diskoreid. Ehk tegelete selle harrastusega ka praegu? Egas pidu saa tähtsa töö pärast pidamata jätta. Aeg-ajalt on oma vanadele semudele seda oma aja muusikat ikka hea meel ette mängida. Ja mul on tõesti hea meel, et Kuremaa veski kenasti korda sai. i JAAN LUKAS
