|
|
Kui lehetegijad üle Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Jõgeva klienditeeninduse läve astusid, rääkis juhataja asetäitja Terje Teder just ühe uuest pensionide ja toetuste väljamaksmise korrast huvituva inimesega. |
Tederi sõnul helistavad inimesed pidevalt ning sotsiaalkindlustusameti infotelefon ja ka kohaliku klienditeeninduse telefon on pidevalt koormatud. Kohal käib tema sõnul pensionäre vähe.
Oma nime avalikustamisest keeldunud vanaproua ütles aga, et kuigi ta elab linnas, ei oska ta pangakaardiga õieti midagi teha. “Pean pidevalt lapsi ja lapselapsi tülitama, nad on minu kõnedest keset tööpäeva lihtsalt tüdinenud,” tunnistas ta. Ometi soovib naine ise hakkama saada ja pusib pangaautomaadi juures vapralt edasi.
Hiljuti saadeti 5076 Jõgevamaa pensioni- ja toetusesaajale välja muutustest teavitavad kirjad, millele oodatakse vastust jaanuarikuu jooksul. Siiani said need inimesed oma pensioni või toetusraha kätte Eesti Posti vahendusel, kuid nüüdsest ootavad pensionide ja toetuste kojukannet ees muutused.
Uus süsteem põhjustab pahameelt
Eelkõige huvitavad eakaid ja puuetega inimesi pensionide ja toetuste kojukandevõimalused. Terje Tederi sõnul on paljud inimesed, kes said hiljuti kätte kirja sotsiaalkindlustusametist, pahased uue süsteemi käivitumise pärast ning esimene pahameelehoog valatakse välja ikkagi just klienditeeninduse töötajatele.
Teder lausus, et tegelikult protestivad eitavate riigi kulul toimuvate kojukandeotsuste peale kõige vähem just vanemaealised. Kui inimene kirjutab pensioniametisse saadetud avaldusele põhjenduseks, miks ta soovib pensioni või toetuse kojukannet riigi kulul, ainult kahesõnalise seletuse “sügav puue”, siis saab ta taotlusele kahjuks eitava vastuse.
“On ju piisavalt selliseid rasket puuet omavaid inimesi, kes on vaatamata sellele võimelised normaalselt liikuma ja oma asju ajama. Taotlus peab olema täpsemalt põhjendatud,” tõi Teder näite.
Lisaks tervisehädadele on välja toodud ka teistsuguseid põhjendusi, olgu selleks siis puudulik transpordiühendus keskustega või mõnel juhul lihtsalt mugavus. Kõik äraütlevad otsused on inimestele teele saadetud. Eitava vastuse saanud inimestel on õigus esitada vaie ja lisada taotlusele sisukam põhjendus. Vaided vaadatakse läbi Tartu pensioniameti keskpensionikomisjonis. Tegelikult on vaideid vähe esitatud ja kogu Lõuna regiooni kohta võib neid kokku lugeda vaid sadakond.
Vanemaealised on leplikumad
Tihti reageeritakse Tederi sõnul inimestele koju saadetud kirja peale üle. Tavaliselt teevad kurjemat häält eakate inimeste lapsed või lapselapsed. Kui nad on maha rahunenud ja klienditeenindaja selgitused ära kuulanud, saab enamik neist aru, et asi pole üldse nii hull, nagu esmapilgul tundub. “Nii mõnigi kord mõistetakse, et ega see polegi kõige parem variant, kui üksikule metsatalus elavale inimesele kogu pension sularahana koju viiakse,” rääkis klienditeenindaja.
“Protestihääli tuleb kõige enam ikka sellistelt inimestelt, kes on harjunud protestima. “Vanemad inimesed on hoopis leplikumad. Eakad inimesed ütlevad, et on erinevaid ja sealhulgas väga raskeid aegu üle elanud ning elavad üle sellegi muutuse. Maksan selle kuuskümmend krooni ära ja lepin olukorraga,” iseloomustas pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja vanemate inimeste suhtumist. Teder ei usu, et vanemaealiste inimeste hirm muutuste ees seisneb peamiselt suutmatuses pangaautomaadiga ümber käia.
Teisalt ei pea valik olema tingimata pank, sest pensioni või toetuse saaja võib valida ka mõne teistsuguse variandi kasuks, olgu selleks siis näiteks volitatud isik. Raha võib lasta kanda ka näiteks laste kontole. Selleks peab pensioni või toetuse saaja kirjutama avalduse pensioniameti klienditeeninduses kohapeal või tuleb avaldus kinnitada valla- või linnasekretäri poolt või notariaalselt. Jõgevamaal on notariaalset tõestust ning valla või linnasekretäri kinnitust kandvaid avaldusi praeguseks laekunud ligi nelisada.
Osa inimesi soovib jätkuvalt kojukannet
Osa pensionisaajatest soovib, et pensioniraha jõuaks temani sularahana ja soostub selle eest tasuma nõutud kuuskümmend krooni. “Seda varianti on päris paljud soovinud. Umbes tuhat inimest on meie maakonnas valinud kojukande enda kulul,“ rääkis Teder. Samas pole oma kulul kojukande kasuks otsustanud üldse mitte kõik kaugete maapiirkondade elanikud, vaid hoopis linlased. Kui pensioniraha kojukannet soovival linnainimesel pole erilist liikumistakistust ja pangateenused on tema jaoks kättesaadavad, tulebki tal endal teenustasu ära maksta.
“See tuhatkond inimest moodustab ühe viiendiku sellest seltskonnast, keda muutuv kojukandesüsteem puudutab,” lausus Terje Teder. Tema sõnul pole need inimesed enamjaolt siiski mitte sularahaautomaatide-pelglikud, vaid pigem suhtlemisvaeguse all kannatavad inimesed, kelle arvates on tore, kui keegi vähemalt korra kuus koju tuleb. Kuid on selliseidki inimesi, kelle jaoks on raha kojusaamine paratamatu vajadus.
“Hoopis teravam probleem on praegu nende 270 Jõgevamaa inimesega, kes pole endast siiani pensioniametisse märku andnud. Selliste inimeste otsimisega me praegu tegelemegi. Oleme neist teavitanud ka kohalikke omavalitsusi,” rääkis Teder.
Tema hinnangul oleks avalduste esitamise ja seaduse rakendumise vaheline ajaperiood võinud mõnevõrra pikem olla, siis oleks ka selle probleemi ümber hoopis vähem poleemikat ja vääritimõistmisi olnud. Aastavahetus tuli peale ja pensioniametil oli raske nii lühikese ajaga kõiki avaldusi põhjalikult läbi vaadata.
“Mina omalt poolt soovitan pensionide ja toetuste saajatel julgesti pankadega suhtlema ja pangaautomaate kasutama hakata. Küllap mõistavad need inimesed, keda kojukandeprobleemid puudutavad, et tegelikult on nüüdisaegsed võimalused oma raha kasutamiseks ning oma säästudest ülevaate saamiseks päris head ja turvalised,” julgustas ta inimesi.
Veidi enne ajalehe trükkiminekut saabus teade, kus on öeldud, et veebruarikuu pensionid ja toetused makstakse välja kõigile, sõltumata sellest, kui kaugele on nad jõudnud suhtluses pensioniametiga.
iii
TOOMAS REINPÕLD
