Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus on põnevad ajad. Ühelt poolt suunab ajastu vaimu riigireformi kava, mis liidab omavalitsusi ja seab siin-seal küsimuse alla ka omavalitsusliitude tuleviku.
Teisalt survestab meid kahe omavalitsuse – Pala valla ja Jõgeva linna – otsus astuda liidust välja. Iseäranis Jõgeva linna lahkumise järel võttis maad kõhklejate umbusk. Kas olukorras, kus maakonnakeskus on otsustanud minna, on liidul üldse mõtet?
Täna tundub, et esimesest ehmatusest oleme üle saanud. 11 Jõgevamaa omavalitsust on juhtide hääle läbi otsustanud ühiselt jätkata. Jättes kõrvale tehnilised üksikasjad, mis tuleb veel Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja Jõgeva linna vahel ära klattida, vaatame põnevusega arengutele Jõgeval.
Enne oli lihtne. Jõgeval oli organisatsioonis suurima liikme ja panustajana keskne koht, ikkagi maakonna keskus. Liit oma tegevustega pigem aitas toetada keskuse kuvandit – väärikamad sündmused toimusid esmajärjekorras siin. Maakondlikes ühisüritustes lõi kõige rohkem kaasa inimesi Jõgevalt.
Mis aga saab nüüd, kus Jõgeva otsustas teistele selja keerata? Administratiivselt ehk jätkab Jõgeva maakonnakeskusena, kas ka imagoloogiliselt…
Maakonnapeost omavalitsuste IT-süsteemini
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit asutati 13. novembril 1992 eesmärgiga tuua ühe laua taha Jõgeva maakonna omavalitsused, et sõnastada ja teostada maakondlikul tasandil ühishuve. Tegemist on koostöökoguga, mille sihtideks on aidata kaasa maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, Jõgevamaa kultuuritraditsioonide edendamisele ja säilitamisele ning pakkuda ühistegevuse kaudu tuge omavalitsustele.
Parima teadmise ja oskuse juures on neid eesmärke ka ellu viidud.
Liidu toel tegutseb Jõgevamaa Spordiliit Kalju, kes korraldab aastas kümneid maakondlikke spordivõistlusi tuhandetele lastele ja täiskasvanutele. Toetades Palamusel tegutsevat Jõgevamaa Turismiinfokeskust, aitab liit korraldada maakondlikku turismiteavet. Liit panustab märkimisväärselt Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) tegemistesse.
Toetus maakondlikele katusorganisatsioonidele on vaid üks osa Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevusest. Teise suure rühma moodustavad mitmesugused ühistegevused.
Oleme maakonna laulu- ja tantsupeo suurim toetaja. Vahendades haridus- ja teadusministeeriumi toetust, aitame korraldada õpilaste aineolümpiaade, maakondlike ainesektsioonide tegevust ja õpetajakoolitust. Samuti oleme kaasa aidanud maakondlikele tunnustusürituste (Jõgevamaa aasta ema valimine, kultuuri- ja sporditöötajate tänuõhtu, maakondlik võidupüha paraad, Eesti Vabariigi aastapäev jms) korraldamisele.
Kolmanda tegevusterühma moodustavad omavalitsustele pakutavad tugiteenused. Viimaste aastate suurimaks saavutuseks loeme Jõgevamaa omavalitsuste ühtse e-postilahenduse kasutuselevõtt, mis on aidanud omavalitsustel oluliselt kokku hoida IT-kulusid. Aga liit on korraldanud ka hulgaliselt omavalitsusametnike koolitusi ja õppepäevi.
Kõigi nende ja teiste ettevõtmiste korraldamiseks panustavad omavalitsused nii rahaliselt kui ka inimestega. Liidu eelarve maht on tänavu kokku 215 tuhat eurot. Tuludest suurima osa moodustavad liikmemaksud: neljandik maksust on kõigile ühesugune, ülejäänu arvestamisel lähtutakse elanike arvust rahvastikuregistris. Liidu igapäevast tööd korraldab büroo, kus lisaks tegevjuhile on poole kohaga ametis sekretär-asjaajaja.
Omavalitsuste arengu toetaja
Nii riiklikud kui ka maakondlikud väljakutsed osutavad vajadusele vaadata üle ja täpsustada liidu tegevust. Kavandatava riigireformi valguses peab liit looma oma liikmetele võimalikult hea lähtepositsiooni suhetes riigiga. See eeldab omavalitsuste vahel põhjalikke konsultatsioone ja kokkuleppeid eeskätt maakonna elanike jaoks olulistes teenusvaldkondades (sotsiaalkaitse, tervishoid, haridus, kultuur jms).
Haldusreformi kavandav valitsuskoalitsioon näeb omavalitsuste ühendusel tulevikus senisest suuremat rolli. Riik on seadnud sihiks omavalitsuslike ülesannete üleandmise maavalitsustelt ühendasutustele. See aga annab ühendustele võimaluse senisest oluliselt enam kaasa rääkida maakondlike ja piirkondlike arengute kujundamisel.
Paralleelselt muutuste juhtimisega, pean oluliseks senisest enam panustada tugiteenustesse, mis aitavad kokku hoida omavalitsuste juhtimis- ja administreerimiskulusid. Olgu selleks näiteks üleminek e-arvetele, omavalitsuse ja selle hallatavate asutuste energiaauditid, mitmesugused nutikad infotehnoloogia lahendused jms.
Kuigi nii väike nagu praegu pole Jõgevamaa Omavalitsuste Liit kunagi olnud, ei näe ma pessimismiks põhjust. Laua ümber on jätkuvalt omavalitsused, kes peavad ühistegevust väärtuseks ning soovivad seeläbi rikastada Jõgevamaa kultuuriruumi. Oma liikmete toel on maakondlik omavalitsusliit jätkuvalt olulisim Jõgevamaa arengu suunaja.
RAIVO SUNI, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
