Käesoleva aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilatesse enam sortimata jäätmeid ladestada, keeld sätestati juba 2004. aastal vastuvõetud jäätmeseaduses, seaduse eesmärgiks on jäätmeid sortides suunata osa (klaaspudelid, pakend, paber, papp) ringlusesse tagasi ja ohtlike jäätmete (vanad värvid, lakid, liimid, patareid, päevavalguslambid, külmkapid, televiisorid jms.) kogumisega vähendada looduse saastamist.
Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet.
Omavalitsusel tuleb otsustada, kas luua oma elanikele võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused juba jäätmete tekkekohas, näiteks kodus ja kontoris. Teine võimalus on lubada kokku koguda küll segunenud jäätmeid, kuid need tuleb seejärel sortida vastavas jäätmekäitlusettevõttes.
Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle liikide kaupa. Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist.
Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega (nt toiduained), mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks.
2005. aasta 1. maist hakkas kehtima pakendi tagasivõtu kohustus. Pakendi eraldi kogumine on soodne, sest siis ei pea pakendit olmejäätmete kaudu teist korda kinni maksma. Korraldatud jäätmeveo kogemused on andnud omavalitsustes paljudele juurde ka sortimiskogemust, mistõttu pole nii raevukaid reageeringuid, kui seda on korraldamata jäätmeveoga asulates.
Omavalitsused panid seljad kokku
Jäätmehoolduse korraldamiseks lähtuvalt keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetest kirjutasid neli omavalitsust Jõgeva- ning kaks Tartumaalt ehk Jõgeva, Torma, Saare, Palamuse ja Alatskivi vald ning Kallaste linn 2005. aasta 11. juulil alla mittetulundusühingu Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus asutamislepingule. Sama keskusega liitusid mullu 30. oktoobril Pala vald ja Mustvee linn, kõrvale on jäänud Kallaste linn.
Põltsamaa linn ning Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi vald liitusid Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega 2003.aastal.
Ülejäänud kaks kohalikku omavalitsust ? Jõgeva linn ja Kasepää vald ? tegutsevad praegu omapead. Jõgeva linn kogub ohtlikke jäätmeid nende vastuvõtupunktis.
Jõudude ühendamine puudutab eelkõige olmejäätmete veo korraldamist.
MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldas avaliku konkursi jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Jõgeva, Torma, Saare, Avinurme, Alatskivi ja Palamuse valla veopiirkonnas kolmeks aastaks 2006. aasta lõpus, konkurss tühistati ning lähiajal kuulutatakse välja uus.
Ohtlikud jäätmed on võimalik ära anda MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse teenindatavas piirkonnas Jõgeva vallas, Mustvee linnas, Palamuse alevikus ja Torma prügilas.
Põltsamaa piirkonnas veab Ragn-Sells
Alates käesoleva aasta 1. märtsist veab kahe aasta jooksul nelja omavalitsuses ? Põltsamaa linnas ja vallas ning Puurmani ja Pajusi vallas ? olmejäätmeid Ragn-Sells.
Ragn-Sellsi Tartu piirkonna müügijuhi Piret Milleri sõnul kaotavad alates eeltoodud kuupäevast kõik ülejäänud jäätmekäitlejad nimetatud piirkonnas jäätmeloa ja seni kehtinud lepingud lõpevad automaatselt.
Tema kinnitusel hakkab Ragn-Sells korraldatud jäätmeveo lepinguid sõlmima siis, kui firma poolt on kõikidele jäätmevaldajatele välja saadetud vastavasisulised teavituskirjad, kus on ära toodud piirkonnas kehtivad veotingimused, konteinerite renditingimused, hinnad. Kirja aga ei tule enne, kui jäätmevaldajate registrid on korrastatud ning omavalitsustega kooskõlastatud ja ettevõtte andmebaasidesse kantud.
Enne veebruari algust teavituskirju oodata ei maksa.
Pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid, paberit ning pappi saavad Põltsamaa piirkonna omavalitsuste elanikud ära anda jäätmejaamas või siis viia vastavatesse kogumiskonteineritesse.
Aia- ja pargijäätmeid võetakse vastu hinnaga 295 krooni tonn jäätmejaamas, sinna võib soovi korral ära viia ka biolagunevad jäätmed.
HELVE LAASIK
Jõgeval on väikelinnadest enim pakendikogumiskohti
Jõgeva on Eesti väikelinnadest esikohal pakendite kogumiskohtade arvu poolest, neid on kokku 43. Järgmine on Kärdla on 41 kohaga. Nende hulgas on ka tagatisrahaga pakendite vastuvõtukohad.
Jõgeva Linnavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Jaan Vahtla sõnul hakkas Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri kehtima 1. aprillil 2005. Selle punktis 22 on nõue, et alates 2008. aasta 1. jaanurist tuleb üle 10 korteriga elamutel ja mitte-elamumaa kinnistutel koguda eraldi vanapaberit ja pappi. See võtab avalikelt mahutitelt koormust tunduvalt vähemaks. Soovitav on omanike kokkuleppel ühised mahutid soetada, ka biolagunevate jäätmete kogumisel. Iga maja juures ei pea olema oma mahuti.
Kuni pakendiseaduse jõustumiseni oli Vahtla kinnitusel Jõgeval viis papikonteinerit ja 10 klaastaarakonteinerit. 2007. aasta lõpus oli Jõgeval 39 pakendi kogumispunkti. Jaanuaris sai linn neli mahutit juurde. Klaasi eraldi enam ei koguta, kõik on segapakend.
Korruselamutega linnaosades peab olema vähemalt üks mahuti 450 korteri kohta, väikeelamutega linnaosades sõltuvalt tänavavõrgustikust jms optimaalset paigaldamist ning kasutamist võimaldavatest tingimustest.
Kaupluste juurde ja üle linna laiali paigaldatud avalikesse mahutitesse võib oma pakendi panna igaüks. Korteriühistute, Jõgeva Elamu ja firmade tellitud mahutid pole avalikud, sest teenus muutub neile tasuliseks, kui mahutis on olmejäätmeid. Näiteks Puiestee 23 juures on avalikud pakendimahutid, Pargi 13a juures mitte.
Mahutitel on sortimisjuhend ja veo eest vastutaja kontaktandmed.
Konteinereid tühjendatakse 28 päeva järel, vahel ka tihedamini, olenevalt veofirma võimalustest. Vedajate väitel ei jätku neil piisavalt veokeid, seoses tänavu 1. jaanuril jõustunud sortimiskohustusega on pakendiuputus kogu riigis. Taaskasutusorganisatsioonid ja veofirmad vabandavad ja püüavad leida lahendusi. Kui pakendid kodus enne mahutisse panekut kokku pressida, siis ei täitu mahutid nii kiiresti.
Avalikud kogumismahutid Jõgeva linnas
Vanapaberi ja papi mahutid (2,5 m3) Jõgeva linnas:
Kivi 1, Puiestee 23, Rohu 2, Suur 12, Tähe 14. Kokku 5.
Lähiajal veetakse uude asukohta Kivi 1, Puiestee 23 ja Rohu 2 mahutid. Need paigaldatakse Sõnajala-Kruusa tn ristmiku lähedusse, Olerexi bensiinijaama väravasse, Mustvee mnt parklasse. Põhjus: ümberveetavad mahutid on suurte kortermajade juures, millel igaühel oma mahuti.
Pakendimahutid (1,5 m3 ja 0,6 m3) Jõgeva linnas:
Aia 1, Energia tn alguses, Kalda tn – Mustvee mnt ristmik, Kivi 1, Lepiku tn “ring?, Mustvee mnt 1b, Kaubahalli esine, Mustvee mnt parkla, Pae 33, Pargi 2a, Pargi 27, Piiri 1, Piiri 2, Piiri 7, Piiri 9, Puiestee 23, Põik 1, Rohu 2, Rohu 6, Roosi 3a, Roosi 32, Sõnajala tn – Kruusa tn ristmik, Tartu mnt 1, Tellissaare 5, Turu 2, Tähe 8, Tähe 10, Tähe 16. Mõnes kohas on neid 2 või enam, kokku on 29.
Jõgeva vallas on viis jäätmejaama
Jõgeva vallas on kokku koguni viis jäätmejaama, need asuvad Laiusel, Jõgeva alevikus, Siimustis, Kuremaal ja Vaimastveres.
Jõgeva vallavanema Saima Kalevi sõnul on jäätmejaamad rajatud igasse piirkonda.
Jõgeva valla keskkonna peaspetsialisti Vello Luki kinnitusel oleks praegu vaja veel Siimustisse ühte ja Painkülla samuti ühte 1,5 m³ segapakendi konteinerit ja Metsakatsejaama ühte 600-liitrist pakendikonteinerit.
Kõik konteinerid on tähistatud, infot on jagatud Jõgeva Valla Teatajas ning käidud ka kohapeal. “Kui sortimine on korralikult käivitunud ja konteinerid paigas, siis teavitatakse elanikke Jõgeva Valla Teataja ja valla kodulehe kaudu,? märkis Lukk.
Konteinereid tühjendatakse vastavalt vajadusele, selleks on sõlmitud lepingud. Hajaasustuses elamute juures kompostitakse biolagunevad jäätmed kohapeal. Tiheasustusaladel, korterelamute piirkonnas tellitakse biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete jaoks koristusaegadel valla heakorrastatavates piirkondades avalike haljasalade heakorratööde hanke võitnud firmalt konteinerid või äravedu. Aastatel 2008-2009 on selleks firmaks Jõgeva vallas AS Kuremaa Enveko.
Konteinerid Jõgeva vallas
Avalikud pakendikonteinerid Jõgeva vallas asuvad:
Laiuse lasteaia aia kõrval (üks 1,5 m³ segapakend), JMÜ kaupluse taga (üks 600 l pakendi jaoks) ja eelsorditud jäätmete kogumispunktis ( kaks 600 l paberi-papi ja kaks 600 l segapakendikonteinerit).
Jõgeva alevikus eelsorditud jäätmete kogumispunkti värava kõrval (kaks 1,5 m³ segapakendi) ja eelsorditud jäätmete kogumispunktis (kaks 600 l paberi-papi ja kaks 600 l segapakendi), JMÜ kaupluse juures (üks 600 l segapakendi).
Siimusti alevikus – JMÜ kaupluse juures (üks 1,5 m³ segapakendi ja üks 600 l segapakendi) ning eelsorditud jäätmete kogumispunktis (kaks 600 l paberi- papi ja kaks 600 l segapakendi).
Kuremaa alevikus JMÜ kaupluse juures (üks 600 l segapakendi), Kuremaa lasteaia vastas (üks 1,5 m³ segapakendi) ja eelsorditud jäätmete kogumispunktis (kaks 600 l paberi – papi ja kaks 600 l segapakendi).
Vaimastveres JMÜ kaupluse juures (üks 1,5 m³ segapakendi ja üks 600 l pakendi) ja eelsorditud jäätmete kogumispunktis (kaks 600 l paberi-papi ja kaks 600 l segapakendi)
Kärde külas vana ühislauda otsas (1,5 m³ segapakendi)
Vana-Jõgeva külas endise Kajaka kioski juures (üks 1,5 m³ segapakendi)
Kurista külas lasteaia juures parkimisplatsil (üks 600 l segapakendi, üks 600 l klaastaara ja üks 600 l paberi-papi)
Kassinurme korterelamute juures (üks 600 l segapakendi, üks 600 l klaastaara ja üks 600 l paberi-papi).
Kasepää koristab puhkajate järelt
Kasepää vallavanem Jüri Vooder peab avalike suplusrandade igahommikust koristamist suveperioodil vallale tõsiseks lisatööks.
“Meil on küll igal pool prügikastid, kuid inimesed kipuvad ikka oma prügi laiali loopima. Ja siis tassivad veel koerad-kassid seda öö jooksul ühest kohast teise, nii et hommikul on järve ääres avalikes suplusrandades mõnikord ikka väga kole pilt,? rääkis ta.
Hommikul koristatakse kõik ära ja järgmiseks hommikuks on jälle rand rämpsu täis. Inimesed ei taha millegipärast õppust võtta.
Suur probleem on vallale ka prügi metsa alla sokutamine, alati ei saa selles ka puhkajaid süüdistada. “Oleme prügi metsaloopijaid ka trahvinud, muidu neist jagu ei saa,? tunnistas vallavanem.
Seni on prügimajanduse korraldamisel Kasepää vald omaette toimetanud. Palju kasu on jäätmejaamast, sinna saab ära anda nii ohtlikke jäätmeid kui ka plastpudeleid, samas on konteinerid teiste jäätmeliikide jaoks. Kes tahab, saab oma prügist korraga lahti.
Biolagunevate jäätmete jaoks eraldi vastuvõtuplatsi Kasepää jäätmejaamas praegu ei ole.
Konteinerid Kasepää vallas
Pakendikonteinerid Omedu ja Raja külas kaupluste juures.
Pakendikonteiner on ka jäätmejaamas, samas saab lahti ka papist ja paberist, ohtlikest jäätmetest, vanadest autokummidest, vanarauast, elektroonikajäätmetest, vanadest värvidest jm
Pajusi vald pani prügi sortimisjuhendi valla kodulehele sügisel
Pajusi vald pani prügi sortimise juhendi internetti valla kodulehele juba möödunud sügisel.
Abivallavanema Karmo Eesmäe sõnul pole vald käesoleval aastal plaaninud lisakonteinerid juurde hankida. “Kui selgub, et selleks on vajadus, siis kindlasti asjaga tegeldakse,” lisas Eesmäe.
Tema sõnul on kõik olemasolevad konteinerid tähistatud kleepsudega, millelt saab infot firma kohta, kes seda tühjendab ja mida võib sinna panna. Konteinerid on vastavalt soovituslikku värvi: kollane ? pakend, sinine ? paber. Infot võimalik saada ka vallavalitsusest.
Konteinereid tühjendatakse vajadusel, st helistatakse operaatorfirmale, kui mahutid täis on.
2008. aasta algusest on Pajusi vallas nõue sortida biolagunevatest jäätmetest eraldi aia- ja haljastusjäätmed. Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ei pea eraldi sortima.
“Maapiirkonnas kompostib enamik eramajaomanikke juba ammu oma biolagunevaid jäätmeid ja kes veel seda ei tee, siis ilmselt oleks mõistlik aianurgas see ruum leida. Paljudel korterelamutes elavatel inimestel on veel alles ka aiamaad, mida kasutatakse oma jäätmete kompostimiseks,” kinnitas abivallavanem.
Loomulikult võib biolagunevad jäätmed viia ka Pauastvere jäätmejaama.
Konteinerid Pajusi vallas
Pajusi vallas on avalikke pakendikonteinereid 4:
Vägaris ja Pisisaares külas kortermajade juures, Kalanas kaupluse juures ja Pajusis rahvamaja juures.
Vanapaberi ja papi konteinerid on Vägari, Kalana ja Pisisaare külas.
Pala vald saab ise hakkama
Pala vald korraldab praegu veel jäätmemajandust ise, Ragn-Sells veab vallas olmeprügi ja Cleanaway pakendeid esialgu kaks korda kuus.
Pala valla vanemmajandusspetsialisti Kalev Karu sõnul on neil tänavu kavas paigaldada lisaks 2-3 konteinerit. Kõik konteinerid on tähistatud vastavate kleebistega.
Et prügivedajal puudub vastav veoring, siis esialgu Pala vallas biojäätmeid ei koguta. “Haljastusjäätmeid on keelatud konteinerisse panna, köögijäätmed lähevad olmeprügi hulka,” märkis ta. “Lisaks ei paku kaubandus ka biolagunevat kotti, tavalises prügikotis kaob aga biojäätmete eraldi sortimise mõte.”
Konteinerid Pala vallas
Pala vallas on avalikud pakendikonteinerid:
Nõval, Assikveres, Kadrinal, Lümatis, Piibumäel ja Pala asulas kaks konteinerit
Põltsamaa plaanib mõne konteineri ümber paigutada
Põltsamaa linn peab vajalikuks kahe papi- ja paberikonteineri ümberpaigutamist teise linnaossa, kus on suurem konteinerite täituvus.
Põltsamaa linnavalitsuse järelvalvespetsialisti Tiit Vaheri kinnitusel linn esialgu uusi konteinereid juurde tellida ei plaani.
“Segapakendi ja papi-paberkonteinereid tühjendab Väätsa prügila Põltsamaal iga kahe nädala tagant vaheldumisi ja kui tekib vajadus, siis tihedamini,” ütles ta.
Konteinerid on linna paigutanud jäätmevedaja ning need on tähistatud vastavalt nõuetele. Konteineri tüüpide ja asukoha kohta jagatakse teavet Põltsamaa linna kodulehel ning kohalikus ajalehes Vali Uudised.
“Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja linnavalitsuse poolt on jäätmete sorteerimise teemalised voldikud jagatud kõigisse postkastidesse ning veebruarikuu jooksul korraldab konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells kultuurikeskuses teabepäevi nii linnakodanikele kui ka eraldi kortermajade majavanematele,” rääkis Vaher.
Põltsamaal näeb kord ette, et eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ette nähtud kinnistes komposteerimismahutites oma kinnistu piirides, eraldi aia ja haljastu biolagunevatest jäätmetest. Kinnisel territooriumil tekkivad aedade ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või mahutis. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine. Kellel kompostimise võimalus puudub, võib biolagunevad jäätmed viia Põltsamaa piirkondlikku jäätmejaama Põltsamaa valda Pauastvere külla.
Konteinerid Põltsamaa linnas
Jäätmemahuteid on Põltsamaa linnas 300 elaniku kohta üks.
Konteinerite asukohad on:
Lasteaed Tõruke, Lembitu 1, Veski 5, Lasteaed Mari, Pärna 1, Alexela tankla, Võhmanõmme, Jäätmejaam, Jäätmejaam, Ringtee 15, Viljandi mnt 22, J. Kuperjanovi tn jäätmepunkt, J.Kuperjanovi tn jäätmepunkt, Eha 6, Lossi 9, Pajusi mnt 39, Marja 5, Puhu risti söökla, Jõgeva mnt 27, Pajusi mnt 10, Viljandi mnt 22, Ringtee 15, Lasteaed Tõruke, Lembitu 1, Veski 5
Põltsamaa vald ootab uusi konteinereid
Põltsamaa vald ootab põllutöökooli ja Võisiku elamute juurde pikisilmi konteinereid, siiani ei ole neid toodud ja millal ükskord saabuvad, ei osata ka öelda.
Põltsamaa valla maa- ja keskkonnanõunik Ain Valu ütles, et seni saab kõikidest jäätmetest korraga lahti Pauastveres jäätmejaamas.
Kui jäätmeveo eeskiri 1. märtsist jõustub, pannakse info konteinerite ja nende tühjendamise kohta üles ka valla kodulehele.
Konteinerid Jõgeva vallas:
Jõgeva Majandusühistu (JMÜ) kaupluste juures Adaveres ja Eskus on pakendikonteinerid, need on toonud kohale JMÜ.
Lustiveres on paberi, papi ja pakendikonteiner.
Jäätmeid saab tasuta ära anda Pauastvere jäätmejaamas
Tasuda tuleb vaid suuremõõtmeliste jäätmete, ehitusjäätmete ja vanade riiete äraandmise eest, kõikidel puhul on tariif 814,20 krooni tonn.
Varasem jäätmeveokogemus tuli kasuks
Puurmani vallas oli varem suurelamute juures jäätmevedu korraldatud, sinna olid hõlmatud ka üksikud vabatahtlikud väikeelamud.
Puurmani valla majandusnõunik Neeme Järva ütles, et praegu on lisaks tellitud üks paberi-papi konteiner. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisega kogu valla territooriumil võib edaspidi lisanduda pakendi jm. konteinereid.
Konteinerid on tähistatud vastavalt vastuvõetavate jäätmete liikidele. Infot jagab vallavalitsus oma ajalehe kaudu. Avalikke konteinereid tühjendatakse vastavalt vajadusele. Biolagunevaid jäätmeid ladestatakse oma kinnistutele, edaspidi võivad tekkida ka komposteerimisvõimalused nii väike- kui suurelamute juures, kui komposteerimiseks sobivaid mahuteid pakutakse tarbijatele sobiva hinnaga.
Konteinerid Puurmani vallas
Avalikke pakendikonteinereid on Puurmani vallas 7, neist 5 asuvad Puurmani alevikus, 1 Pikknurme külas ja 1 Sadukülas.
Lisaks on veel 1 paberi-papi konteiner.
Puurmani valla jäätmejaamas, mis asub Puurmani alevikus Ülejõel, võetakse vastu ohtlikke ja elektroonikajäätmeid.
Torma valla eestvedamisel asutati Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus
Torma valla eestvedamisel asustati 2005. aastal koos Peipsi piirkonna omavalitsustega MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Ühineti selleks, et piirkonnas jäätmekäitlus sujuks.
Torma abivallavanem Martin Ambo ütles, et mida rohkem omavalitsusi, seda pikemaks venib ettevalmistav protsess, sest kõik peavad ühesugused otsused vastu võtma.
“Muret teeb mõningate inimeste ükskõiksus jäätmete sortimisel. Vaatamata igakülgsele infole, pannakese ohtlikke ja elektroonikajäätmeid sinna, kuhu pole lubatud,? ütles ta.
Esimesed konteinerid paigaldati Torma vallas juba üle kümne aasta tagasi, põhilistes sõlmpunktides on kõik olemas. Samuti on konteineritel kleebised, kus kirjas, mida kuhu panna. Tühjendatakse siis, kui on täis.
Igal majapidamisel on mõistlik rajada endale väike kompostihunnik. Omavalitsusel on plaanis biolagunevate jäätmete konteinerid paigaldada Torma ja Sadala alevikku.
Avalikud pakendikonteinerid asuvad:
Torma alevikus 4, Tõikveres 1, Rääbisel 1, Vaiatus 2, Kantkülas 1, Sadala alevikus 2 ja ka Torma Prügilas.
Palamusel pole konteinerite tühjendamisega probleeme olnud
Palamusel pole varem konteinerite tühjendamisega probleeme olnud, seda tehakse vastavalt vajadusele, kuid käesoleva aasta alguses toodud kaheksa konteineri tühjendamine ei ole Palamuse Vallavara juhataja Enn Kivi sõnul veel toimima hakanud, seda peaks tegema AS Cleaneway.
Kivi sõnul tuleb kaks pakendikonteinerit kindlasti juurde.
Konteineritel on peal infokleepsud, prügimahutite asukohtadest on kirjutatud Palamuse valla ajalehes.
Kivi tunnistas, et biolagunevate jäätmete eraldi kogumine on Palamuse vallas lahendamata. “Isiklikult arvan, et eramutes on komposteerimiseks kõik võimalused olemas. Kalmistu haljastusjäätmed kogume Palamusel juba 2004. aasta kevadest eraldi konteineritesse ja need lähevad komposteerimiseks,” märkis ta.
Konteinerid Palamuse vallas
Palamuse vallas on praeguseks paigaldatud 17 pakendi konteinerit, lisaks üks Palamuse ja üks Kaarepere kaupluse juures, mille on muretsenud Jõgeva Majandusühistu. Kudinal 1 pakendikonteiner,
Luual 2 konteinerit (1 pakend + 4,5 m3 papp ja paber)
Kaareperes 2 konteinerit (1 pakend + 4,5 m3 papp ja paber)
Palamuse Gümnaasiumi juures 3 konteinerit (2 pakend + 1 paber)
Palamuse Lasteaia juures 1 paberikonteiner
Palamuse Apteegi parklas 1 konteiner (pakend)
Palamuse elamurajoonis 7 konteinerit (5pakenditele, 2 papi ja paberi jaoks)
