19. juunil tegi valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul kaks tulevikku vaatavat otsust. Lähiaastatel suunab valitsus kutsehariduse õppimis- ja õpetamistingimuste parandamiseks ning noortekeskuste ja huvikoolide ehitamiseks kokku ligi 4 miljardit krooni.
Tähelepanuväärseid ehitisi hakkab nüüd kerkima kõikjale üle Eesti. Tõsi, osa taotlusi jäi ka rahuldamata, aga rahul peaksid olema kõik Eesti maakonnad. Mahult on kindlasti tegemist viimase aja suurimate otsustega, mis parandavad nii kooli- kui ka huvihariduse võimalusi võrdselt üle Eesti.
Kutsehariduse võimalused paranevad
Eesti riik on Euroopa Liidu tõukefondide toel asunud korrastama kutseõppeasutuste õppekeskkonda ja investeeringute uus kava hõlmab 3,6 miljardit krooni. Rahasüst jõuab Eesti kutseharidusse järgmise viie-kuue aasta jooksul, nimekirjas on kokku 94 objekti ja õppetingimused paranevad selle kava läbi 30 kutseõppeasutuses üle Eesti. Eesmärk on selge – programmi lõppedes peaksid kutseõppeasutuste õppetöökojad ja õpilaskodud olema igati kaasaegsed. Minu arvates vajab Eesti majandus nii tasemeõppe läbinud noori, kes kutsekoolidest tööjõuturule lähevad, kui ka oma teadmisi täiendavaid täiskasvanuid ja kinnitatud programm toetab seda igati.
Jõgevamaalt on investeeringute kavas Luua Metsanduskooli ja Põltsamaa Ametikooli taotluste alusel 13 objekti kogusummas 277 miljonit krooni. Põltsamaa Ametikoolis uuendatakse põhjalikult ja sisustatakse kaasaegselt õppehooned ning mitmete erialade töökojad ja õpperuumid ning õpilaskodu. Luua Metsanduskoolis valmistatakse ette metsamehi kogu Eesti jaoks, nii aitavad investeeringud metsatehnikasse ja õppehoonesse, samuti õpilaskodusse ja sööklasse tõsta metsandusalase väljaõppe kvaliteeti.
Lisaks õppekeskkonna kaasajastamisele jätkub töö kutseõppe riiklike õppekavade kallal. Koos tööandjatega koostatakse õppekavad uute erialade õpetamiseks, mitmete praegu õpetatavate erialade õppekavad vajavad uuendamist. Tänapäevasel tasemel õpetamiseks läheb tarvis ka uute teadmiste ja oskustega õpetajaid. Nii pakutakse kutseõpetajatele erinevaid koolitusi, pedagoogilisi ja ka erialaseid. Lisame siia veel e-õppe edendamise kutsehariduses, võimaluse töötavatel inimestel täiendada ametialast haridust või õppida päris uus amet tööalase koolituse kursusel. Kõikide nimetatud ettevõtmiste õnnestumisse annab oma panuse Euroopa Sotsiaalfond.
Noortele uued huvivõimalused
Samal valitsuse istungil sai kinnituse Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatav investeeringute kava, mis on mõeldud avatud noortekeskuste, huvikoolide ning teavitamis-nõustamiskeskuste ehitamiseks-renoveerimiseks. Ma usun, et huvikoolid saavad korraliku rahasüsti ning suudavad noortele ja lastele pakkuda sellist rakendust, mis viib elus edasi. Programm lubab meil noorsootöö infrastruktuuri edendamiseks kasutada 316 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid. Ekspertide ettepanekul on Haridus- ja Teadusministeerium teinud kava, mis ei jäta huvikoolidest ega noortekeskustest ilma ühtegi maakonda.
Jõgevamaalt pälvis suurima toetuse ehk ligi 8 miljonit krooni noorteühenduse Juventus projekt, mille eesmärk on avada Põltsamaal Veski tänaval aastaks 2010 kaasaegne noortekeskus. Valdkonna eripära silmas pidades luuakse sinna regionaalne noorsootöö- ja ressursikeskus, mis noorsootöö ja elukestva õppe ideedele tuginedes mitmesuguseid noorsootööga seonduvaid teenuseid pakub. Tegemist on keskkonnasõbraliku ehitisega, mille asukoht võimaldab kasutada küttesüsteemina maasoojuspumpa ja koguda energiat päikesekollektori kaudu. Lisaks alternatiivenergia kasutamisele järgitakse keskkonnasäästlikke põhimõtteid nii ehitamisel kui ka keskuse hilisemal kasutamisel.
Programmi raames saavad ruumide renoveerimiseks toetust veel Palamuse Avatud Noortekeskus ning Kuremaa Avatud Noortekeskus.
Kui tahame, et meie riik edeneks, on tarvis häid ja oskajaid inimesi, kes samal ajal oleksid tublid ja aktiivsed kodanikud. Riik saab seda tagada lisaks tavahariduse korraldusele ka tänapäevase tasemega kutseõppe, noorsootöö ja huvihariduse edendamise kaudu. On hea, et me saame nende eesmärkide saavutamiseks kasutada Euroopa Liidu abi, tingimusel, et ka ise investeerime. Aga hea rahvuslik plaan peab meil endil olema. Selleks, et võimalused ei koonduks ainult pealinna, tuleb jõuliselt edendada ka teisi piirkondi!
TÕNIS LUKAS,
haridus- ja teadusminister
