Jõgevamaa väikemuuseumide töötajatel on kombeks saanud igal kevadel ühine huvi- ja õppereis teha. Tänavusel reisil Saaremaale tõdeti, et sealsetelt turismiedendajatelt on nii mõndagi õppida.
Kahe maipäeva jooksul käidi Sõrve säärel, Panga pangal, Odalätsi allikatel ja Maasilinnuse varemetes, külastati Pädaste ja Loona mõisat, Kihelkonna kirikut, Eemu tuulikut, Angla tuulikumäge ja jaanalinnufarmi Muhumaal Nautses. Muuseume oli reisikavva võetud suisa viis: peale Kuressaare linnuses asuva Saaremaa muuseumi veel Koguva külas tegutsev Muhu muuseum, Kaali meteoriitika- ja paekivimuuseum, Jööri külamuuseum ja Mihkli talumuuseum.
“Kui mullusel Hiiumaa-reisil käisime sealses Mihkli talumuuseumis, siis nüüd sattusime Saaremaa läänerannikul just samasuguse nimega muuseumi ning see oli meile omamoodi avastuseks,” ütles maakonna väikemuuseumide tegevust koordineeriv Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi pedagoog Aili Kalavus. “1959. aastal asutatud Mihkli talumuuseum on omapärane selle poolest, et seal pole kunagi tehtud kogumistööd, vaid üksnes säilitatud seda, mida ühe suguvõsa kuus põlve oma kätega valmistanud. Talu viimane omanik Jakob Reht andis talukompleksi koos selles asuva etnograafilise tarbevaraga omal ajal tasuta Saaremaa muuseumile üle.”
Tuulikute kõrvale pärandkultuurikeskus
Teine põnev avastus oli Euroopa Regionaalarengu Fondi toel Anglasse kerkinud pärandkultuurikeskus. Kui see lähiajal avatakse, saab seal omandada rahvuslikke käsitööoskusi, osaleda rahvakultuuri tutvustavatel üritustel ja maitsta Angla rukkileiba. Keskuse ehitamisel on kasutatud ühe materjalina 425 miljonit aastat tagasi tekkinud Jaagurahu lademe kivimit, milles on koralle, stromatopoore ja käsijalgseid. Nii et kui senini on Angla tuntust kogunud eelkõige oma tuulikuterohkusega, siis nüüd on seal muudki vaatamisväärset.
Õpetlikud olid käigud Nautse jaanalinnufarmi ja Jööri külamuuseumi. Jaanalinnufarmis pakutakse näiteks mitte ainult lindude vaatamise võimalust, vaid huvilised saavad osta ka jaanalinnusulgi, -mune ja -liha, samuti jaanalinnunahast tooteid ja jaanalinnuõli baasil valmistatud kosmeetikatooteid. Jööri muuseumi on aga rajanud külaselts ning sellest, kuidas külarahvas üksmeelselt muuseumi ümber toimetab (mehed kirjutavad projekte, naised tegelevad raamatupidamisega jne), tasuks kõigil eeskuju võtta.
”Saaremaal torkas igal pool silma kohalike meenete lai valik ja aktiivne pakkumine,” ütles Aili Kalavus. ”Isegi Panga pangal, kus mingit külastuskeskust pole ega pileteid ei müüda, olid meenemüüjad ikkagi kohal.”
Koheldakse kui omainimesi
Sellistel reisidel panevad Jõgevamaa väikemuuseumide töötajad, kes sageli on ka muuseumi asutajad ja omanikud, hoolega tähele, kuidas teistes muuseumides kogutut hoitakse, välja pannakse ja tutvustatakse, milliseid üritusi seal korraldatakse ja kellega koostööd tehakse.
”Meid koheldakse kui omainimesi ja näidatakse ka fondihoidlaid ja muud, mida tavakülastajad ei näe,” ütles Aili Kalavus.
Tema sõnul valitakse muuseumitöötajate ühisreisi sihtkoht vastavalt nende endi soovile. Erilist kihutustööd seltskonna kokkusaamiseks teha pole vaja, sest tänu seitsmeaastasele traditsioonile teatakse sõitu juba oodata ning võetakse ise enne seda kontakti.
Muuseumitöötajad on tänulikud Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule, kes õppereisi toetasid, ning bussijuht Aivar Sanderile, kes neile juba mitmel aastal heaks küüdimeheks on olnud.
RIINA MÄGI
