Jõgevamaa metsaülema Avo Jürissaare sõnul jääb metskonnas 1. juulist tööle metsaülem, viis metsnikku ja spetsialist ehk kokku seitse töötajat — nii, nagu oli struktuurimuudatusega ette nähtud. Kokku jätkavad 35 inimesest edaspidi tööd 23.
On Sul nüüd täpselt teada, mis üksustesse ja kui palju töötajaid alles jääb? Kui palju inimesi tuli koondada ja kui paljud võtsid vastu teise töö?
Põltsamaa metskonnast jääb tööle metsaülem ja üks metsnik, lähevad Jõgevamaa metskonda; koristaja läheb üle kinnisvara osakonda; raamatupidaja on juba läinud finantsosakonna alla. Töölised jäävad kõik. Koondatakse kolm inimest, üks läheb pensionile.
Jõgevamaal on praegu veel neli metskonda: Pikknurme, Põltsamaa, Laiuse ja Halliku. Hetkel on tööl 35 inimest, kelle töö saab ümber korraldatud. Poolte kokkuleppel lahkub viis töötajat, koondatakse seitse. Seega 23 jääb ka edaspidi tööle.
Jõgevamaa metskonnas jääb 1. juulist tööle kokku seitse töötajat. Ülejäänud Jõgevamaal paiknevad RMK-lased hakkavad tööle metsamajanduse ja metsakorralduse valdkonnas, lisaks siirdub puhkemajandusse kaks töötajat.
Jõgevamaa metskonna kontor läheb Pikknurme. Mis saab Põltsamaa, Laiuse ja Halliku kontoritest?
Metskonnakontoriks jääb jah Pikknurme, teiseks kontoriks-toimimiskeskuseks Laiuse. Halliku muutub Koseveski looduskeskuseks. Põltsamaa kontori saatus on hetkel lahtine.
Mitu inimest nõustus metsa tööle minema? Oli neid meie maakonnas üldse?
Mitte ükski.
Mis 1. juulist tulema hakkab?
Enam-vähem on teada.
Kaitsesid juuni algul EBSis majandusmagistri kraadi. Miks EBSi magistriõpe?
Tehti ettepanek, anti mõtlemisaega ja siis tuli otsus.
Miks valisite koos Peeter Kasega oma magistritöö teemaks “Tööjaotuse ja struktuuri mõju allüksuse tulemuslikkusele RMK näitel”? Kes seda teemat soovitas?
See oli üks variantidest, mis tuli RMK arendusdirektori poolt.
Kuidas saab kahekesi magistritööd teha? Kuidas te omavahel ülesanded jagasite?
Kumbki keskendus rohkem kindlale osale, vastastikku parandasime ja tegime ettepanekuid.
Milline oli üldse 2007. aastal olukord metskondades? Millist struktuuri mudelit kasutati? Oli see kõikidel ühesugune? Kes selle mudeli ikkagi määras?
Struktuuri ja tööjaotuse poolest on üldpilt enam-vähem, aga segadusi tuli ette. Probleeme oli rohkem tööjaotusega, metsaülem kippus ise määrama, kes millega tegeles — ametinimetusele vaatamata.
Kas tööjaotuse skeemidel on seos metskonna toimimise edukusega? Kui jah, siis kas teie leidsite need?
Jah, on. Üldjoontes – mida rohkem on kontoriametnikke, seda segasemaks pilt läheb.
Mis olid teie ettepanekud? Kas neid on uue struktuuri väljakujundamisel ka arvestatud?
Ettepanekud: metskondade töömahtude ühtlustamine – omavahel võrreldavaks muutmine, metsnike seas osaline spetsialiseerumine, ametikohustuste korrastamine ja metskonna ametnikkonna koosseisu ülevaatamine.
EBSis kaitsti mulle teadaolevalt veel viis magistritööd RMK probleemidest. Kuulasid ka teiste kaitsmisi. Elas igaüks oma tööga ainult oma maailmas?
Ei kuulanud teisi.
Metsaülemad kaitsesid magistritöid
Juuni algul kaitsesid EBSis majandusmagistri kraadi Peeter Kask ja Avo Jürissaar, nende teemaks oli “Tööjaotuse ja struktuuri mõju allüksuse tulemuslikkusele RMK näitel”. Andres Sepa teema oli “Muudatuste juhtimine RMKs” ja Kadri-Aija Viigi teema “Sotsiaalne vastutus kui muudatuste lähtekoht Riigimetsa Majandamise Keskuse näitel”.
Magistrikraadi kaitsesid ka Taheva metskonna metsaülem Tõnis Kask ja Valga metskonna metsaülem Risto Sepp. Tõnis Kase magistritöö kandis pealkirja “Kasvava metsa kui bioloogilise vara väärtuse hindamine”. Töö teine autor oli Andrus Kevvai.
Risto Sepa magistritöö teema on “Muudatuste elluviimine Riigimetsa Majandamise Keskuses”, selle teine autor oli Vara metsaülem Küllike Kuusik.
RMK kommunikatsioonijuhi Mari-Liis Mälbergi sõnul saab kaitstud magistritööde kokkuvõtteid lähiajal lugeda RMK kodulehelt.
HELVE LAASIK
