Täna möödub 100 aastast päevast, mil meie maakonnas oleva Võtikvere metskonna võttis Eesti Vabariigi volitusel Saksa okupatsioonivõimudelt üle meie esimene metsaülem Konstantin Vallner. Sellega pandi alus metsade arengule Eesti Vabariigis ja tänase Jõgevamaa metsades.
Vabariigi metsi oli tabanud Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud Vabadussõda, mõisaomanike raie, uusasunikele eraldatud 100 000 tm palgimetsa ja lisaks küttekomiteele eraldatud raie, et rongid saaksid liikuma, koolid, linnad ja valitsusasutused köetud. Ja nii oligi meie metsadest 1920. aastaks säilinud 17 – 27 protsenti.
Professor Oskar Daniel, kes oli ka metsavalitsuse juht, pöördus kogu rahva poole teadaandega, et meil on 50 000 tiinu maad, mis ootab metsastamist. Ja nii see algas.
Eesti metsa pindala on 100 aasta jooksul suurenenud 2-3 korda. Metsa, rohelist kulda ja Eesti krooni kattevara, rajati, hoiti ning kaitsti alates metsavahist kuni ministrini välja
Peab ütlema, et metsarahva poolt on see vääriline kingitus Eestile 100. sünnipäevaks.
Siit tuleneb ka see, et metsateenijad peavad ette nägema vähemalt sada aastat, nagu märkis Hispaania kuningas Don Carlos üleilmse metsakongressi avamisel. Metsateenijaid tuleb julgelt edutada juhtivatele kohtadele, kuna nad näevad 100 aastat ette.
Nüüd on seda hoitud ja küpset metsa on õige aeg raiuda. Seda ka tehakse. Tihti juhtub aga nii, et tänu asemel hoopis süüdistatakse. Meie metsanduses on toimunud kannapööre. Oleme astunud muinasajast digimaailma, nagu kirjutab Valdur Mikita oma raamatus „Lingvistiline mets“. Nüüd on valitsevaks suunaks maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab, et küps mets tuleb kohe raiuda, sest iga päevaga kaotab ta oma väärtust. Ka see on õige, et nüüd on metsateede ääred lagedaks raiutud – pole enam linnulaulu ega seenemetsa.
Peab nõustuma Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tõnu Soomere seisukohaga, mis välja öeldud Eesti Raadio infotunnis: me ei tea, kuidas see uus metsamajanduse suund end õigustab, teame ainult seda, et eelmine on end õigustanud.
Ja nii pole õige süüdistada metsateenijaid selles, et nemad täitsid riigi otsust ning läksid kahemehe- ja mootorsaelt üle harvesterile, mistõttu muutusid raiealade pinnad ja sellega kaasnev.
Meie teeme sügava kummarduse metsarahva neljale põlvkonnale, kes on hea seisnud selle eest, et see mets ei läheks metsa, ja selle eest, et Eesti on Euroopa kümne metsarikkaima riigi seas.
- mail 2018 istutasid Jõgevamaa Metsaseltsi liikmed koos Eesti Metsateenijate Ühingu ja Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna liikmetega metsarahva mälestuseks tammesalu Vaiga-Kassinurme maalinna eesõue.
Jõgevamaa Metsaselts
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Metsateenijate Ühing
