Kolmapäeval võtsidki Jõgeva delegatsioon ja maavanem Aivar Kokk Jõgeva maakonna piiril vastu Narva delegatsiooni, keda juhtis Narva linna arenduse- ja ökonoomikaameti direktor Viktoria Heinmann.
Jõgevamaa delegatsiooni kuulusid peale maavanem Aivar Koka ja Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimehe Priit Saksingu veel maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Monika Aasa, majandusarengu osakonna juhataja Mati Jõgi ning pressiesindaja Kristi Terep.
Kogemused, mida meil pole
Narva linna ligi kümneliikmelise delegatsiooni koosseisus tulid Jõgevamaaga tutvuma näiteks toitlustamisega tegeleva firma Man Grupp juht Anatoli Podvolotski, Narva Ühispanga kontori direktor Stanislav Sorokin, nahavabriku omanik Aleksander Brok, õmblusfirmade omanik Fjodor Ovsjannikov, suuri katlaid ja turbiine remontiva Eesti Energomontaazi juht Sergei Mikljukov, aktsiaseltsi Narva Vesi direktor Aleksei Voronov ja teised.
Pärast Jõgevamaa piiril vihmasadude vahel toimunud lühikest käepigistust sõideti kohe edasi toidubaari Kuldkalake, mille katusealuses toimuski pidulik vastuvõtt.
Hiljem osalesid delegatsioonid Kasepääl toimunud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul. Tutvuti Vene Vanausuliste kloostriga ning ettevõttega Omedu Rand.
Edasi siirduti Palamusele ja sealt Painkülla aktsiaseltsi Werol Tehased. Õhtul kohtuti Kuremaa lossis ka Jõgevamaa ettevõtjatega.
Eesmärgiks minna Venemaa turule
Maavalitsuse ülesanne on tuua siia investoreid. “Nõukogude ajal olid Jõgevamaa ja Narva linna vahel väga head suhted. Pole paha nende suhete taasloomisega uuesti alustada. Neil on ju Venemaaga suhtlemise kogemused. Paljudel Narva linna ettevõtjatel oleks kindlasti pakkuda toodangut, mida saab müüa Jõgevamaale. Koostöö abil on võimalik luua ka uusi sidemeid. Täna me siiski alles tutvume üksteisega. Kuid ma loodan, et sellest areneb välja ühine ettevõtmine. Mõned Narva linna ettevõtjate investeeringud tulevad tulevikus Jõgevamaale ja Jõgevamaa ettevõtjatel tekib omakorda võimalus Narva kolleegide abiga Venemaa turule pääseda,” rääkis maavanem Aivar Kokk.
Narva linnavalitsuse ja ettevõtjatega olid kutsutud kohtuma Jõgevamaa kalamehed, samuti Põltsamaa Felixi, Werol Tehaste, E-Piima ja teiste ettevõtete esindajad.
Maavanema sõnul näidati külalistele paiku, kuhu nemad võiksid tulevikus mõne ettevõtte rajada. Teiseks sõlmküsimuseks on sadamad ja võib minna ka nii, et tulevikus saab Jõgevamaa isegi kaks sadamat.
Narva delegatsiooni ühe küllakutsuja, endise maavanema Priit Saksingu sõnul huvitavad narvakaid transiitveosed, sadamad, turism ja väikeettevõtlus. “Ma loodan kõige paremat. Narva inimestega on mul kontaktid juba varasemast ajast,? lisas ta.
Narva linna arenduse- ja ökonoomikaameti direktor Viktoria Heinmann esindas üksi Narva linnavalitsust. “Ootame uusi kontakte ja loodame, et see vanast ajast pärit traditsioon jätkub,” lausus ta.
Eesti Energomontaazi juhatuse esimees Sergei Mikrjukov loodab Jõgevamaalt leida äripartnereid. “Et toome Eestisse ka puhastussseadmeid, siis võib just sellelt pinnalt tekkida uusi ärikontakte,” avaldas ta lootust.
ASi Narva Vesi juht Aleksei Voronin ütles, et tema tuli eelkõige vaatama, kuidas naabrid elavad, samas on ta huvitatud ka ärikontaktide loomisest.
Vastastikku huvi pakkuvaid ja lahendamist vajavaid probleeme on teisigi. Näiteks ei jätku Jõgevamaa puidutöötlemisettevõtetel ümarpalki, Venemaalt oleks seda aga võimalik tuua. Werol Tehased tunneb huvi naabermaal kasvatatava odavama rapsi ostmise ning ka toiduõli eksportimise vastu.
RAIVO SIHVER
