Üleeile peeti Kassinurme mägedes Jõgevamaa laulupidu. Seda peeti arhailise ja müstilise õhustikuga Kassinurme mägedes ning aegade sidemele viitas ka peo pealkiri „Esivanemate radadel”.
Kassinurme mägedes pole suuri rahvakultuuripidusid päris tükk aega peetud. Üleeilne laulupidu oli ses mõttes justkui kõnealuse paiga taasavastamine. Lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid (laulupidu ilmestas ka mõne tantsurühma esinemine) ootas linnuseoru põhjas ees ajutine astmestikuga lava, publikut poole tuhande kohaga ajutine tribüün, kust kõik laval toimuv suurepäraselt näha. Tõsi, päike kippus peo ajal publikule silma paistma. Kes päikeseprillid kaasa võtta märkas, oli võidumees.
Peokava pani seekord kokku Jõgeva juurtega Tallinna dirigent Janne Fridolin. Kavast võis leida tänapäeva eesti heliloojate loomingut, aga ka palu, mis viisid tagasi meie peatselt 150 aastaseks saava laulupeotraditsiooni sünniaega.
Peo alguses tuletasidki sõna saanud omavalitsusjuhid, Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja Põltsamaa vallavanem Margus Möldri, meelde, et laulul ja laulupidudel on olnud suur roll nii eestlaste rahvuslikul ärkamisel kui ka Eesti iseseisvuse saavutamisel.
Laulupeo lavastusliku külje eest hoolitsesid seekord teatri NO99 näitleja ja lavastaja Eva Koldits ning näitleja ja teatripedagoog Anne Türnpu. Vahetekstidega aitas peo ühtseks tervikuks siduda laulev näitleja Jaak Johanson. Temagi võttis vahepeal lauluviisi üles. Koos poistekooridega laulis ta näiteks enda loodud „Lahtilükkamise laulu”.
Ilus punkt
Peo üheks kulminatsiooniks kujunes seekord Pärt Uusbergi seatud regivärsilise laulu „Õhtu ilu” ettekanne. See laul kõlas pärast püha laulu „Mu isamaa on minu arm” ja pani õhtule tõepoolest ilusa punkti. Dirigendid võeti aga pärast tänulillede kättesaamist tantsima: nad keerutasid publiku ees päris mitu minutit hoogsat valssi.
„See oli tänase programmi kõige raskem osa,” naeris dirigent Merike Katt tantsuplatsilt tulles.
Laulupeo kordaminekul oli loomulikult suur roll lauljate ja dirigentide tublidusel, ent ka peo pidamise koht oli seekord väärtus omaette. Kassinurme mägedes tunneb inimene end hästi ka siis, kui talle seal peale kauni ja eheda looduse üldse midagi ei pakuta, aga kui pakutakse, on rõõm kahekordne.
„Kassinurme mägedel on minu jaoks nostalgiline aura. Minu lapsepõlvemäletustes langeb sellele paigale justkui helge valgusvihk,” ütles peo kunstiline juht Janne Fridolin. „Olen ka hiljem seal päris palju käinud ja paiga erilisest väest jõudu saanud.”
Janne jaoks polnudki esmatähtis, kuidas korraldajad, esinejad ja publik peopaigaga rahule jäävad, vaid see, kuidas paik inimesed vastu võtab.
„Mul on tunne, et see koht jäi meiega rahule,” ütles Janne. „Juba siis, kui Vox Populiga täna päikesetõusul Kassinurme hiies esivanemate vaimudega kõnelemas käisime, võeti meid vist kuulda. Võtsime regilauluviisi üles ja linnud hakkasid meile vastu laulma.”
Anne Türnpu kinnitas samuti, et Kassinurme mäed on erilise väega koht.
„Tagareas olid mõned eakad pealtvaatajad. Kuulsin pealt, kui üks ütles teisele: „Kuidas võib üks pidu nii ilus olla!” See oli vist suurim kiitus, mis lavastusgrupile üldse olla saab,” ütles Anne Türnpu.
Oli teejuhiks
Janne Fridolin avaldas heameelt selle üle, et Jaak Johanson oli nõus peo vahetekste esitama tulema: ta oli esivanemate radadel käijaile justkui teejuhiks.
„Jaak suutis tribüünil istuva rahva regilaulu lauldes kaasa haarata, nii et nemadki ei tundnud end üksnes pealtvaatajate, vaid täieõiguslike pidulistena,” kiitis Janne.
Nii Janne Fridolin, Anne Türnpu kui ka Jaak Johanson avaldasid veendumust, et suure laulupeo kõrval on vaja ka selliseid kogukondlikke pidusid, nagu Kassinurmes peetu.
Laulupeo peakorraldaja, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda eestvedaja Ainar Ojasaar tunnistas, et peopäeva hommikul valdas teda üsna kõhe tunne, sest kaks kolmandikku tribüünikohti oli veel müümata: peo eelarves oli ju ka piletituluga arvestatud. Aga õhtuse peo alguseks oli tribüün täis. See innustas ka lauljaid, tantsijaid ja pillimehi.
„Kassinurme mäed on ideaalne koht ühispidudeks, seepärast tasuks sinna tulevikus keskkonda sobiv püsitaristu välja arendada. Ettevõtmise muudab juriidiliselt keeruliseks asjaolu, et peopaiga maa kuulub eraomanikule, aga loodetavasti on temaga võimalik mingi pikemaajalisem kasutusleping sõlmida,” sõnas Ainar Ojasaar.
Tuleval aastal peetakse Jõgevamaal tantsupidu. Ideekavandite konkurss on juba toimunud, ent selle tulemustest tehakse juttu siis, kui peo toimumise aeg, koht ja repertuaar selgunud.
RIINA MÄGI
