Juunikuu viimasel laupäeval Tartu laululaval peetud teist popkooripidu meenutasid Jõgevamaa lauljad kui igati kordaläinut.
Tartu laulukaare alla kogunes sel korral 5500 koorilauljat, kellest 3500 olid lapsed ja noored. Repertuaaris oli 30 eesti kullafondi kuuluvat lugu.
Popkooripeol astusid teiste seas üles Jõgeva gümnaasiumi segakoor, Põltsamaa-Torma segakoor ja Torma C. R. Jakobsoni nimelise Põhikooli lastekoor.
Isamaaline laul tekitas üleva tunde
Jõgeva gümnaasiumi vilistlane ja endine segakoori laulja Tanel Sakrits rääkis, et peopäev oli tõeline väljakutse, koorilauljad tegid pikalt proove ning olid õhtuks üsna väsinud. Tanel oli taolisel peol esimest korda. Tema sõnul jättis ettevõtmine üldjoontes hea mulje. Repertuaarivalik oli mõnus ning õhkkond meeldiv. Tanel tunnistas, et peol tekkis teistsugune, seletamatu ühtekuuluvustunne, mis on natuke sarnane üldlaulupeoga. Erinevus oli aga näiteks selles, et artiste oli rohkem ning lood kuulusid Eesti poplaulude varasalve, mitte rahvusliku klassika hulka. Siiski ei saanud ka popkooripidu pidada ilma isamaalise viisita. Kirsiks tordil oli kindlasti Alo Mattiiseni “Isamaa ilu hoieldes”, mis sai Bonzo eeslaulmisel tõeliselt ürgse jõu ja vabaduse energia. Tanelgi tõstis selle loo esile. Loomulikult ei saa unustada Alo seotust Jõgevaga – tekkis hea ja kodune tunne. Isegi Jõgeva gümnaasiumi segakoori dirigent Maret Oja tõusis püsti ning laulis kaasa.
Jõgeva gümnaasiumi segakoori laulja Evelin oli seekordsest peost vaimustunud. Evelin osales ka eelmisel aastal, kuid arvas, et sel korral oli laulude valik oluliselt parem ja ka koht laulukaare all oli super – hea vaade lavale ja solistidele. Ta ei osanud laulude hulgast ühtegi esile tuua, sest kõik olid head. Ent üht lugu ootas ta siiski teistest enam. Laul “Veskimees” on tema üks lemmikutest ning selle esitamine peo oodatumaid hetki.
Kippusid koorist üle laulma
Miinusena nimetasid lauljad asjaolu, et saatebänd ja artist kippusid koorist üle laulma. Taneli sõnul oli seda eriti kuulda proovis. Maret Oja sõnul oli olukord võrreldes eelmise aastaga siiski parem. Koorijuhi hinnangul olid sel korral mikrofonid vähemalt neli korda paremini paigutatud. Mullu polnud koori peaaegu kostagi. Muusikaõpetaja leidis, et kui on tegemist popkooripeoga, siis peaks koori ka rohkem kuulda olema. Kriitikale vaatamata kinnitas Tanel, et popkooripeol on kahtlemata oma koht eesti laulutraditsioonide seas.
Tundub, et popkooripidu on juba leidnud tee eestlaste südameisse. Vilule ilmale ja mõnele vihmapiisale vaatamata tühje pingiridu ei olnud.
Võrreldes eelmise aastaga oli soliste vähem. Ent nii mõnegi rõõmuks astusid üles vanad tuntud estraadiklassikud, kes laulsid, nagu õhtujuht Gaute Kivistik ütles, une pealt selgeid ja aastatega pähe kulunud laule. Solistidena astusid üles Bonzo, Genka, Ines, Ele Kõlar, Voldemar Kuslap, Boris Lehtlaan, Koit Toome, Maarja, Lea Liitmaa, Pearu Paulus, Vello Toomemets ja Kaire Vilgats. Poplugusid jagus estraadist pungini.
Mullusest repertuaarist oli ainsana kavva jäänud “Palmisaar”.
Tänavuse peo märksõna oli helinälg. Samanimeline laul oli esimene, mis läks koorilauljate ja rahva tungival soovil kordamisele, ka pealtvaatajad laulsid kaasa.
Igal aastal popkooripidu korraldada oleks ilmselt liiast, sest meil on ju veel üldlaulupidu, laste ja noorte tantsu- ja laulupidu, maakondlikud laulupeod, ühislaulmised ja öölaulupeod.
Järgmisel suvel jääbki popkooripidu vahele, sest on üldlaulupeo aasta.
i
MARGE TASUR
Popkooripeol astusid teiste seas üles Jõgeva gümnaasiumi segakoor, Põltsamaa-Torma segakoor ja Torma C. R. Jakobsoni nimelise Põhikooli lastekoor.
Isamaaline laul tekitas üleva tunde
Jõgeva gümnaasiumi vilistlane ja endine segakoori laulja Tanel Sakrits rääkis, et peopäev oli tõeline väljakutse, koorilauljad tegid pikalt proove ning olid õhtuks üsna väsinud. Tanel oli taolisel peol esimest korda. Tema sõnul jättis ettevõtmine üldjoontes hea mulje. Repertuaarivalik oli mõnus ning õhkkond meeldiv. Tanel tunnistas, et peol tekkis teistsugune, seletamatu ühtekuuluvustunne, mis on natuke sarnane üldlaulupeoga. Erinevus oli aga näiteks selles, et artiste oli rohkem ning lood kuulusid Eesti poplaulude varasalve, mitte rahvusliku klassika hulka. Siiski ei saanud ka popkooripidu pidada ilma isamaalise viisita. Kirsiks tordil oli kindlasti Alo Mattiiseni “Isamaa ilu hoieldes”, mis sai Bonzo eeslaulmisel tõeliselt ürgse jõu ja vabaduse energia. Tanelgi tõstis selle loo esile. Loomulikult ei saa unustada Alo seotust Jõgevaga – tekkis hea ja kodune tunne. Isegi Jõgeva gümnaasiumi segakoori dirigent Maret Oja tõusis püsti ning laulis kaasa.
Jõgeva gümnaasiumi segakoori laulja Evelin oli seekordsest peost vaimustunud. Evelin osales ka eelmisel aastal, kuid arvas, et sel korral oli laulude valik oluliselt parem ja ka koht laulukaare all oli super – hea vaade lavale ja solistidele. Ta ei osanud laulude hulgast ühtegi esile tuua, sest kõik olid head. Ent üht lugu ootas ta siiski teistest enam. Laul “Veskimees” on tema üks lemmikutest ning selle esitamine peo oodatumaid hetki.
Kippusid koorist üle laulma
Miinusena nimetasid lauljad asjaolu, et saatebänd ja artist kippusid koorist üle laulma. Taneli sõnul oli seda eriti kuulda proovis. Maret Oja sõnul oli olukord võrreldes eelmise aastaga siiski parem. Koorijuhi hinnangul olid sel korral mikrofonid vähemalt neli korda paremini paigutatud. Mullu polnud koori peaaegu kostagi. Muusikaõpetaja leidis, et kui on tegemist popkooripeoga, siis peaks koori ka rohkem kuulda olema. Kriitikale vaatamata kinnitas Tanel, et popkooripeol on kahtlemata oma koht eesti laulutraditsioonide seas.
Tundub, et popkooripidu on juba leidnud tee eestlaste südameisse. Vilule ilmale ja mõnele vihmapiisale vaatamata tühje pingiridu ei olnud.
Võrreldes eelmise aastaga oli soliste vähem. Ent nii mõnegi rõõmuks astusid üles vanad tuntud estraadiklassikud, kes laulsid, nagu õhtujuht Gaute Kivistik ütles, une pealt selgeid ja aastatega pähe kulunud laule. Solistidena astusid üles Bonzo, Genka, Ines, Ele Kõlar, Voldemar Kuslap, Boris Lehtlaan, Koit Toome, Maarja, Lea Liitmaa, Pearu Paulus, Vello Toomemets ja Kaire Vilgats. Poplugusid jagus estraadist pungini.
Mullusest repertuaarist oli ainsana kavva jäänud “Palmisaar”.
Tänavuse peo märksõna oli helinälg. Samanimeline laul oli esimene, mis läks koorilauljate ja rahva tungival soovil kordamisele, ka pealtvaatajad laulsid kaasa.
Igal aastal popkooripidu korraldada oleks ilmselt liiast, sest meil on ju veel üldlaulupidu, laste ja noorte tantsu- ja laulupidu, maakondlikud laulupeod, ühislaulmised ja öölaulupeod.
Järgmisel suvel jääbki popkooripidu vahele, sest on üldlaulupeo aasta.
i
MARGE TASUR
