Kultuuritöötajad on meil enamasti tublid sündmusi korraldama. Suures korraldustuhinas võib paraku teavitustöö ununeda või jääb see tegemata oskamatusest. Jõgevamaa kultuuritöötajatele sel sügisel korraldatud meediakoolitus peaks aitama kaasa, et teave kultuuriürituste kohta paremini rahvani jõuaks.
Asjaolu, et ka sisukate ja asjalike kultuuriürituste puhul teavituspool sageli n-ö järele aitamist vajab, hakkas silma nii Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna kultuuri- ja noorsooasjadega tegelevale peaspetsialistile Tiina Tegelmannile kui ka Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektorile Raivo Sunile. Kui teavitustöö kehv, võib ka atraktiivse ürituse puhul saal või peoplats pooltühjaks jääda.
Et viga parandada, panid Tiina ja Raivo panid pead tööle ning leidsid, et kultuuritöötajatele tuleks teha meediaalane koolitus. Ning mitte ühepäevane, vaid neljast õppepäevast koosnev: siis on võimalik saadud teadmisi koduülesannete täitmisega kinnistada. Koolitajaks oli nõus hakkama Raivo ise: rahvusringhäälingu endise töötajana on tal teadmisi ja kogemusi selleks piisavalt.
“Oleksime võinud ju ka mõnelt kallilt firmalt ühepäevase koolituse tellida, ent olen kogenud, et selliste ühekordsete aktsioonide kirgastav mõju ei kipu kaua kestma,” ütles Raivo Suni.
Tema ise oli nõus kultuuritöötajatele “koolipapaks” hakkama tasuta, puhtalt missioonitundest. Päris kuludeta koolitust siiski läbi viia ei saanud. Neid aitas kanda Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.
Tutvus ei aita
Meediakoolitusest huvitatud kultuuritöötajaid kogunes üle kümne ning koos käidi septembri keskpaigast novembri alguseni neljal korral. Ühiselt uuriti, kuidas meedia toimib, mis on uudisekünnis ja mida peaks teadma ajakirjanikuga suheldes. Õpiti ka kultuurisündmuse meediaplaani ja pressiteadet koostama ning sõnumile optimaalseimat kanalit leidma. Mõne sihtrühmani jõuab näiteks paremini traditsioonilisi meediakanaleid pidi, mõneni aga blogi, Twitteri või sotsiaalvõrgustike kaudu.
Oktoobri alguse koolituspäeval kohtuti Eesti Rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondendi Olev Kengi ja Maalehe ajakirjaniku Heli Raametsaga, kes kajastavad tihti ka Jõgevamaa sündmusi. Nende jutt sellest, kuidas üleriigilise meedia või siis vähemasti ERRi ja Maalehe huvi pälvida, oli päris õpetlik. Kenk tegi näiteks kohe selgeks, et need tegelased, kes väidavad, et nad saavad raha või tutvusi kasutades mistahes info eetrisse lükata, blufivad täiega. Samas kinnitasid mõlemad, et sellest, kui ajakirjanikud ühele üritusele tulemata jäävad, ei maksa veel heituda, vaid kutse tuleb saata ka järgmisel korral. Mõnikord võib ajakirjanik ka olulisele sündmusele tulemata jätta, sest samaväärseid ettevõtmisi toimub korraga mitu ja mitmes kohas korraga olla pole võimalik.
Koolituspäevade vaheliste koduülesannetena tuli õppuritel koostada ühe tuleval aastal reaalselt toimuva kultuurisündmuse meediaplaan ning pressiteade.
“Koolitusel oli üsna erineva meediakogemusega inimesi ning pressiteate koostamine tundus mõnele algul üsna raske,” ütles Raivo Suni. “Aga kes ise ka kodutöö tegemata jättis, see sai targemaks teiste tööde arutelu kuulates.”
Pressiteate asemel koolikirjand
Pajusi rahvamaja juhataja Merle Nisu hindas äsjase meediakoolituse väga vajalikuks.
“Kõige rohkem õppisin koolituselt seda, kuidas oma tööd paremini planeerida,” ütles ta. “Kultuurisündmust ette valmistades tuleb kõigepealt läbi mõelda, missuguse sihtrühma jaoks sa seda korraldad, ning siis leidma sobiva kanali, mille kaudu info sündmusest just selle rühmani jõuab. Ka pressiteate koostamise õpetus tuli kasuks. Meie, kultuuritöötajad, kipume ju ikka rohkem selliseid koolikirjandi laadseid tekste koostama. Nüüd saime teada, et kogu see paks “vaht” tuleb pressiteatest välja visata ning jätta alles üksnes vajalik teave ning mingi väike “rosin”, mis lugeja asjast kindlasti huvituma paneb.”
Merle Nisu meelest oli Raivo Suni just õige mees koolitust läbi viima: tema rikkalik teadmiste- ja kogemustepagas sai sel moel väärilise rakenduse. Kasulikku teavet kogunes aga ka õppurite omavahelisest suhtlemisest.
“Me polegi ju omavahel suurt rääkinud sellest, kus ja kuidas keegi oma üritusi reklaamib,” ütles Merle Nisu. “Nüüd selgus, et on olemas niisuguseid infokanaleid, millest paljud meist kuulnudki polnud.”
Meediakoolituse hindas kasulikuks ka Jõgeva küüslaugufestivalide korraldaja Aimar Pihlak, kel selles vallas tegelikult kogemusi päris palju.
“Ega ma kõigega, mida meile räägiti, nõus ka polnud,” ütles Aimar Pihlak. “Kui minu meelest on asi praktikas kuidagi teisiti, siis ütlesin selle ka välja. Väga kasulik oli minu arust aga näost näkku kokkupuude Olev Kengiga. Ning üldse oli koolitusel koos väga mõnus seltskond. Kui kasulikke koolitusi tulevikuski n-ö koduõuele tuuakse, siis osalen kindlasti.”
Viimasel kokkusaamisel arutatigi ühiselt, mida tuleval aastal õppida võiks. Arvati, et kasuks tuleksid teadmised Facebook’i kasutamisest, reklaamide arvutis kujundamisest, meeskonnatööst ning kultuuriasutustes kasutatavast tehnikast.
i
RIINA MÄGI
