Vähem kui kuu aja aasta pärast astub maailm 2015. aastasse. Kalendris keeratakse ette uus lehekülg ja elu läheb edasi. Majandusprognoosid Eesti jaoks imesid ei luba, küll on ette näha siiski kasv, prognoosid kõiguvad 2,5% juures. See omakorda tähendab, et kultuurivaldkonnas saab arvestada pisut kopsakama rahakotiga kui lõppeval aastal ning inimestel on rohkem võimalusi kultuuri- ja sporditegemistes osaleda nii loojate kui osasaajate poolel.
Kultuurieelarve üldine kasv on 19,7 protsenti, kogumaht ligi 207 miljonit eurot. Kui siia lisada Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu nõukogu vahendid, siis on kindel, et head ideed kultuurivaldkonnas saavad veelgi lisavõimalusi. Juba praegu saame öelda, et näiteks tänu Kultuurikapitalile on kultuurivaldkonna üks prioriteet, kinode kaasajastamine, leidnud lahenduse hoopis rutem esialgselt plaanitust. Kiiremad maakonnad näitavad kino juba moodsa tehnoloogiaga, Jõgeva kultuurikeskuse taotlus on kultuurkapitali otsuse ootel. Kohapeal on kõlanud mõtteid, et järgmisena võiks kaasa aidata kultuurimajade helitehnika nüüdisajastamiseks. Pole välistatud, et Kultuurkapital saab ka siin toeks tulla.
Kuid üksnes headest ideedest võib jääda napiks, kui ei ole häid inimesi, kes neid ideid ellu viiks. Seetõttu on järgmise aasta kultuurieelarve üheks oluliseks eesmärgiks pühendumine inimestele. Eelarveläbirääkimiste käigus on olnud läbivalt olulisel kohal inimesed, kes töötavad kultuuri- ja spordivaldkonnas.
Kultuuritöötajate palgatõus ja treenerite sotsiaalsed garantiid
Kultuuritöötajate palgatõus on viimastel aastatel olnud Kultuuriministeeriumi eelarve läbirääkimistel üks olulisematest teemadest. Nii ka sel korral. Olgu öeldud, et kultuurivaldkond oli üks neljast valdkonnast, kuhu otsustati investeerida palgaraha keskmisest enam. Selle tulemusel on kultuuritöötajate palgatõus järgmisel aastal 4,5 protsenti. Palgafondi kasv puudutab kõiki riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Näiteks maakondlikke keskraamatukogusid, kus on enamasti neli töökohta riigi ülesannete täitmiseks. Samasugune kasv ootab ka teisi riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid.
Lisaks kultuuritöötajate palgatõusule astutakse kauaoodatud samm treeneritele sotsiaalsete garantiide loomiseks. Olulise uuendusena suurendab tegevustoetusi maakonnas treenerite töötasutoetus – Eestis kokku on selleks planeeritud 3,51 miljonit eurot. Spordiklubid, -koolid ja alaliidud said hakata taotlusi esitama detsembrikuu algusest. Toetusotsused selguvad ja väljamaksed tehakse hiljemalt uue aasta 30. jaanuariks. Spordiklubid ja alaliidud saavad taotleda palgatoetust V–VII kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele. Riigipoolne toetus aitab kindlustada treeneritele sotsiaalsed garantiid. Pikemas perspektiivis aitab see kaasa, et kõrgema kutsetasemega treenereid jaguks igasse maakohta, kus lapsed ja noored professionaalse treeneri käe all soovivad treenida.
Suurem toetus raamatukogudele ja “Teater maal” programmile
Kõikides maakondades, mida olen külastanud viimase aasta jooksul, on raamatukogud ja nende toetamine üks olulisematest teemadest, mis on alati arutlusele tulnud. Raamatukogu on maakonna hing, mis ühendab inimesi. Seetõttu on oluline, et nende tegevus oleks toetatud. Järgmisel aastal kasvab raamatukogude teavikute toetus. Lihtsamalt öeldes on raamatukogudel järgmisel aastal rohkem vahendeid raamatute-ajakirjade jm ostmiseks. Hetkel olemasolevate võimaluste järgi suureneb riigipoolne toetus viis protsenti. Kindlasti on mõistlik suurendada raamatukogude valiku- ja otsustusõigust kohapeal veelgi.
Nii palju kui on inimesi, on erinevaid kultuurihuvisid. Kedagi võib rõõmustada kümme head raamatut aasta jooksul, kedagi teist hoopis kümme head teatrilavastust. Eesti maksumaksja toetab mitmeid maakonnakeskustes asuvaid teatreid, nende hulgas Endla, Ugala, stuudioteater Ilmarine, Kuressaare linnateater, Vanemuine. Kui rääkida teatrikunsti kättesaadavusest regiooniti, siis väga menukaks on kujunenud etenduskunstide programm „Teater maal“, mille toel annavad teatrid külalisetendusi väljaspool oma maja või vastupidi, toovad publiku kaugemalt enda juurde. Programm on tänaseks toiminud juba 10 aastat. Järgmiseks aastaks lisandub programmi eelarvesse 50 000 eurot, pidades eraldi silmas just noori vaatajaid. Kokku siis 175 000 eurot, et teater ja publik üksteisele veelgi lähemale tuua.
Kultuuritoetused Jõgevamaal ulatuvad 200 000 euroni
Kultuurivaldkonna tegevustoetused kujunevad maakonniti erinevaks. Sõltub see nii elanike arvust kui maakonnas toimivate riigieelarvest toetust saavate kultuuriasutuste, näiteks muuseumide, teatrite jne olemasolust. Jõgeva maakonda jõudvad toetused küündivad peaaegu 200 000 euroni. Poole sellest moodustab jätkuv toetus Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile, milleks 2015. aastal on ette nähtud üle 99 000 euro. Seegi number kasvab varasemaga võrreldes seoses kultuuritöötajate palgafondi tõusuga 4,5 protsenti.
Lisaks Palamusel paiknevale muuseumile jagub järgmisel aastal riigieelarvelist toetust Jõgeva maakonna keskraamatukogule, mis saab tänavusega võrreldes rohkem raha teavikute soetamiseks. Samuti jätkub ujumise algõppe ja Jõgevamaa Spordiliidu tegevuse toetamine.
Maakondade kultuuri- ja spordielu toetuseks on veel arvukalt programme ja projektitoetusi ette näha. Nagu igal aastal, selguvad numbrid taotlemiste käigus ja võistluspõhiselt. Näiteks tõid Pärnu maakonna tublid kultuuri- ja spordieestvedajad sel aastal oma eelarvesse lisaks koos maakondliku spordiliidu toetusega 242 670 eurot. Saaremaal sama number 76 527 eurot, Hiiumaal 51 504 eurot jne. Häid näiteid on veel rohkesti.
Nagu alati, jääb soovide nimekiri alati natuke pikemaks kui võimaluste kogusumma. Ministeeriumile on esitatud palju häid ideid just maakondlike investeeringuvajaduste kohta. Kõiki neid kaalutakse järgmise riigieelarve strateegia koostamise käigus.
i
URVE TIIDUS, kultuuriminister
