Juba mullu novembris käisid Jõgevamaa jahimehed külas oma hobi- ja mõttekaaslastel Rootsis, kus arutati jahindusega seotud probleeme ning peeti üheskoos ka jahti. Käesoleva aasta algul olid Rootsi jahimehed vastukülaskäigul Eestis, kus samuti jahinduse alast infot vahetati ja lumemölluses metsas jahil käidi.
Jõgevamaa Koostöökoja projektijuhi Kaire Sardise sõnul oli tegemist Leader’i rahvusvahelise koostööprojektiga, kus osales kolm tegevuspartnerit: Rootsi Leader- tegevusgrupp, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda ning Jõgevamaa Koostöökoda.
Kuidas piirata metssigade arvukust
Rootsi partnerite huvi oli õppida lähemalt tundma metssigade arvukuse piiramist. Rootsis on nende loomade tekitatud kahjud suurenemas ning metssigade arv kasvab neil lõunast põhja suunas. Eesti jahimehed omakorda olid huvitatud, kuidas Rootsis verekoeri treenitakse ja kasutatakse. Meie jahimehed avaldasid ka valmisolekut anda Rootsi noortele loodusharidust. Nii Eesti kui Rootsi jahimeestele pakkus huvi ulukiliha esmatöötlemine. Nõudmised on selles osas riikides erinevad.
Rootsit külastasid aktiivsemad jäägrid erinevatest jahiseltsidest. Meie delegatsiooni koosseisu kuulus mitmeid üsna noori mehi. Rootsi poolelt osales koostööprojektis veelgi nooremaid jahimehi, kellel eluaastaid alla kahekümne. Rootsis on jahindusalase õppuse läbimisel võimalik saada relvaluba nooremana kui Eestis.
Kaire Sardis, kes enda sõnul jahindust ei tunne, nentis, et jahipidamine Rootsis ja Eestis on väga erinev. Tema sõnul minnakse Rootsis jahti pidama n-ö hea õnne peale, meil aga kindla eesmärgiga, milleks võib olla näiteks kolme metssea tabamine. Enne jahile minekut korraldavad Eesti jahimehed luureretke, et saada teada, kui palju ja milliseid loomi ühes või teises küttimispiirkonnas liigub. Jahil olles annavad meie jäägrid üksteisele infot ulukite ja koerte liikumise kohta, samuti antakse operatiivset teavet liinide paigutusest.
Koostöö tugevneb
Kaire Sardis kinnitas, et Eesti-Rootsi ühist jahindusalast projekti ette valmistades on Jõgeva maakonna jäägrite omavaheline koostöö oluliselt tõhusamaks muutunud ja maakonnas on käivitatud ka paar jahindusalast projekti.
Praegu on väga aktuaalne teema verekoerte soetamine. Koerte väga kalli hinna tõttu on seda mõistlik teha koostöös. Sardis lausus, et talle meeldib Ida-Virumaa ja Jõgevamaa jahimeeste koostöö, mis on aidanud kaasa hoopis uute algatuste tekkele.
Jätkub ka siinsete jahimeeste koostöö Rootsi kolleegidega ning uued arutlusele võetud ideed on juba n.ö lauale tõstetud.
Rootsis käidi tutvumas ühe pereettevõttena tegutseva väikese lihatööstusega, kus töödeldi paralleelselt ulukilihaga ka veiseliha. Nii asuski tootmistsehhiga ühe katuse all lihaveisekasvandus ning kauplus, kus tooteid müüakse. Kaire Sardise sõnul olid meie jahimehed arvamusel, et siinne veterinaaramet sellist kompleksi pidada ei lubaks.
Rootsi jahimeestel oli võimalik tutvuda Adaveres asuva lihatööstusega Chef Foods, mis on üks suuremaid ulukiliha töötlejaid Eestis.
Jahiseadust ei tohi kopeerida rikaste riikide pealt
Jõgeva Jahimeeste Ühingu esimehe ja juhatuse liikme Mati Kepi sõnul tekkis koostöö Rootsi jahimeestega kaks aastat tagasi, kui Jõgevamaa jahimehed käisid Leader –grupiga koos Rootsi Solleftea sõpruskommuunis. Rootsis kohtuti sealse Leader- grupi juhatuse liikmest jahimehega, kes rääkis, palju metssead viimasel ajal Rootsis kurja on teinud. Seal pärandavad väiketalunikud ju oma maid põlvest põlve ja need maalapid on üsna väikeseks jäänud. Seetõttu annab metssigade rüüstetöö mõne hektari suurusel põllulapil eriti valusalt tunda. Rootsi jahimehed ootasid Eesti kolleegidelt nõuandeid, kuidas meelitada metssead söödakohtadesse, et vähendada põllukultuuridele tehtavaid kahjustusi.
Erinevalt Eestist, Rootsis jahipidamine pigem rahulik ja pisut piknikulaadne ettevõtmine. Jahile minnes võetakse kaasa soe jook ning võileivad. Eesti jahimeestele oli üllatuseks, et metskitse tohib Rootsis lasta ainult haavlipüssiga ja kuni
Kui Eestis saab kütitud uluki endale selle lasknud jahimees või jahimehed, siis Rootsi jäägritel tuleb lastud uluk lihahinnaga välja osta. See on 20-30 eurot kilogrammi eest.
Lisaks tuleb jahimeestel jahimaade eest ka renti maksta. Suur osa Rootsi metsadest on firma StoraEnso käes. Eesti uues jahiseaduses plaanitakse rakendada samasugust maade rentimise põhimõtet, mille eestkõnelejaks on siingi just StoraEnsoga seotud inimesed. Mati Kepi sõnul ei tohiks täpselt samasuguse malli järele käituda Eestis, mis on Rootsiga võrreldes teatavasti oluliselt vaesem ühiskond. Eestis tuleb praegu maksta vastavalt jahimaa boniteedile olenevalt sellest, milliseid ulukeid mingil metsaalal kõige rohkem ringi liigub. Näiteks on rabamaal asuva jahimaa hind kõige madalam ja korralik metsamaa on samas kõige kallim, sest sellises metsas liigub kõige rohkem põtru, kes on seetõttu ka metsades suurima kahju tekitajad. Pindala pealt makstav rendiraha suunatakse Rootsis tagasi jahindusse.
Jahimehed loodavad riigilt tuge
Eesti jahimeestel oli eelmisel aastal Rootsis võimalik õppida vigastatud ulukite otsimist. Selleks kasutatakse verekoeri. Selliste koerte omanikega on riigil sõlmitud lepingud. Kui on teada, et uluk on liikluses või jahil viga saanud, siis otsitakse ta koerte abil üles. Viga saanud looma piinad üritatakse võimalikult kiiresti lõpetada.
Mullu novembris ja detsembris käisid Rootsi jahimehed Eestis, kus neile anti põhjalik ülevaade metssigadega seotud probleemidest. Rootsi jahimehed arvasid esialgu teadvat metssigadest oluliselt rohkem, kui nad tegelikult teadsid. Rootslased imestasid, kui kiiresti ja operatiivselt on meil võimalik mehed jahil olles ümber organiseerida. Samuti said külalisjäägrid näha rajakaameratelt videopilti, kuidas nii metssead kui teised ulukid söödakohtades käivad. Rootsis on kaamerate paigaldamine metsadesse keelatud. Põhjusena nimetatakse, et kaamera vaatevälja võib sattuda inimene, kes seda ise ei soovi. Samas ei olnud Rootsi jahimehed siin eriti varmad nende vaatevälja sattunud metssigu laskma.
Eesti jahimeestel on praktiline pool tugevam kui Rootsis. Koolis võib jahipidamisest teoreetiliselt kui tahes põhjalikult rääkida, aga looduses on iga reaalne olukord alati uus ja selle lahendamine oleneb just kogemuslikust pagasist. Jahti pidades tuleb arvestada sellega, et ulukite haistmine, kuulmine ja nägemine on kümneid või isegi sadu kordi parem kui inimesel.
i
TOOMAS REINPÕLD
