Talus elab kolm põlvkonda, noorperemees Meelis Mõisa, taluperenaine Katrin Riibak, nende lapsed Meery ja Annabel ning Meelise ema Tiia Mõisa.
Talus kasvatatakse sigu, kurke, tomateid ja teravilja. Maad on üle 50 hektari, millest 15 hektaril kasvab mets ja 30 hektaril odra ja herne segu ning muu teravili. Sigalas on 70 siga ja kahes köetavas kilekasvuhoones ligi 1500 kurgitaime. Oma tarbeks kasvatatakse kartulit ja isegi maasikaid.
Kavatsevad ka tomateid kasvatada
Künniader toodi 110 rubla eest 1989. aastal Soomest. Kolme pere peale on muretsetud ruloonpress ja 11 peale kombain. Kultivaator on aga Meelisel endal kokku keevitatud. Eelmisel aastal valmis kuivati. Käsil on tööriistakuuri ehitamine. Taluperemees Meelis rääkis, et ehitab veel köetava kilekasvuhoone 1500 taimele. Ta kavatseb seal ka tomateid kasvatama hakata.
Kurgid ei kasva mitte mullas, vaid maasikakiles kasvuturba sees, kuhu on lisatud toitaineid.
Tilkkastmisega saab reguleerida taimedele antavat veekogust ja seetõttu ei kimbuta Meelise kurgitaimi hallitused ega taimede väljalangemine, nagu see tänavu tavalises kasvuhoones tihti juhtub. Rohtu kasvuhoones ei kasva, sest maapinda katab 15 cm paksune saepurukiht.
Võsast puhastatud aladele on rajatud haljasalad, lillepeenrad ning puhke- ja mängukohad. Säilinud vanu hooneid on püütud sobitada nüüdisaegsetega. Vanas aidas hoitakse oma talu vanaaegseid põllutööriistu ning olmetarbeid. Eksponaadid on korralikult paika pandud. Tulevikus on plaanis rajada isegi oma talumuuseum.
Kolmapäeval 21.juulil käis Eestimaa Talupidajate Keskliidu komisjon Madise tootmistalus heakorda hindamas. Talu külastasid ETKL peadirektor Kaul Nurm, ETKL juhatuse esimees Ilmar Haak, ETKL loomakasvatusnõunik Astra Aavik, Eesti Maanaiste Ühendusest Janika Salev ja põllumajandusministeeriumi avalike suhete büroost Helju Viilep.
Talus elab viies põlvkond
“Tegemist on ääremaaga. Siit on nii Jõgevale kui ka Tartusse 50 kilomeetrit ning Peipsi järve äärde 15 kilomeetrit. Nii et kalapüügiga siin eriti ei tegelda. Kuigi talu on raskeid aegu üle elanud, siin olnud tulekahju ja toimunud mitmeid teisi sündmusi, on talupere rasked ajad üle elanud ning nad vaatavad nüüd optimistlikult tulevikku.,” märkis Jõgeva Talupidajate Liidu esimees Agu Kaju.
“Juba 126 aastat tagasi rajas siia talu Mihkel Mõisa. Tema istutatud puud kaunistavad praegusenigi taluteed. Mihkli järglane oli Kaarel, Kaarli järglane Johannes, Johannese järglane Riho ja Riho järglane praegune taluperemees Meelis. Niisiis elab talus juba viies põlvkond. Ja Meelis on juba 10 aastat olnud peremees, sest 1994. aastal sai kinnistu kantud Meelise nimele. Tollased seadused naist ei tunnistanud,” lausus Meelise ema Tiia.
1994. aasta jaanuaris põles tollane pikk rehealusega maja täielikult maha. Maja läks põlema hommikul kell kuus ja päästa sai ainult mingil määral kodust vara. Siis alustasime maja ehitamisega ja eluga otsast peale,” lisas Tiia Mõisa.
Pala kandis ei ole aga ettevõtlus arenenud. Seetõttu ei ole ka tööd. “Enamikus elavad ümbruskonnas vanad inimesed,” ütles taluperenaine Katrin.
Talu on ka varem osalenud mitmetel heakorrakonkurssidel. Taluperemees Meelis on aga esindanud nii valda kui maakonda mitmetel rammumeeste võitlustel.
Vabariigi heakorrastatum tootmistalu tehakse teatavaks 31. juulil ja 1.augustil Jänedal toimuvatel talupäevadel.
Jõgevamaa talusid on ka vabariigis tunnustatud. Nii saavutas 2003. aastal rohkem kui 70 lehmaga Taimi ja Jaan Ploompuu Allikmäe talu teise koha.
Üle-eelmisel aastal aga pälvis tootmistalude seas vabariigis esikoha Marika ja Viljar Kalmu Välja talu Vaiatu külast.
Ka Madise talul võib tänavu konkursil hästi minna, sest üks komisjoniliige oli silmapilgutamata nõus talu ära ostma.
RAIVO SIHVER
