Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Ragnar Kadai uuris 2015. aasta matemaatika riigieksami tulemusi. 47 Jõgevamaa gümnaasiumi õpilase töö põhjal selgus, et siinne keskmine oli riiklikust tervelt 27, 1 punkti kõrgem.
Ragnari sõnul võttis ta valimisse õpetaja Urve Oleski eelmise aasta õpilased. “Minu eesmärgiks oli leida kooliastme hinde ning proovieksami tulemuse seos riigieksamiga,” rääkis noormees. Jõgevamaa gümnaasiumi õpilaste eksamitulemusi võrdles ta aga riigi keskmisega ning tõdes, et õpilased on igati tublid ning neil on keskmisest kõrgemad tulemused. “Need, kes said proovieksamil üle 80 protsendi, said üle 80 protsendi ka eksamil,” rääkis Ragnar. Uurimus näitas, et neidude tulemused olid noormeestest paremad. Sellele küll teaduslikku põhjendust ei ole, ent oma koolikogemuse põhjal kinnitas noormees, et klassiõed on olnud alati usinamad õppurid ning nende tulemusedki paremad. “Kui teha proovieksam, on parem ka päris eksamit sooritada,” kinnitas ta.
Huvitava faktina tõi Ragnar välja, et ükski viieline õpilane ei valinud kitsast matemaatikaeksamit. Kitsal suunal sooritas eksami 21 õpilast ning nende keskmised tulemused oli riigi keskmisest 27,1 punkti võrra kõrgemad. Laia suuna matemaatika 26 eksaminandi skoor oli riigi keskmisest tulemusest 17,7 punkti võrra parem. “39 õpilasel oli riigieksami tulemus proovieksami omast parem, ühel jäi samaks ja ainult seitsmel läks halvemini,” märkis Ragnar. Õpetaja Urve Olesk kinnitas, et temal on Ragnari tööst palju kasu. Näiteks uurisid õpilased sel aastal pärast proovieksamit, kas neil on lootust saada eksamil parem tulemus. Uurimuse põhjal saab seda kinnitada. Samas on neljalistel ja viielistel kindlus, et hea koolihinne garanteerib eksamil edu. Kui õpilane oli aga kolmeline, siis uurimuse andmed näitavad, et ka eksamit pole võimalik paremini sooritada.
MARGE TASUR
