Teisipäeval kirjutasid kaks Jõgevamaa gümnaasiumi abituuriumiklassi e-kirjandit. Sihtasutus Innove katsetas eesti keele lõpueksami kirjandiosa sooritamist arvutis.
Elektrooniline lahendus küpsuseksami sooritamiseks peab valmis ja töökorras olema aastaks 2020, sest siis lõpetab gümnaasiumi esimene lend, kes seda päriselt kasutama peab. Praeguseks on valminud elektrooniline lahendus eesti keele eksami kirjandiosa jaoks.
Teisipäevasel katseeksamil tuli abiturientidel kirjutada 400-sõnaline arutlev kirjand. Valida sai kahe teema vahel. Teemat toetas algtekst ja lühike video.
Katsetatakse neljas koolis
Innove kommunikatsiooniüksuse juht Anneli Aab märkis, et esimeses etapis katsetati neljas koolis ja e-eksamile registreeriti 93 õpilast. “Teises etapis on 22 koolist 682 õpilast. Katsetamine toimub kahes etapis sellepärast, et esimese etapiga tuleksid välja võimalikud tõrked, mida siis teises etapis juba ennetada.
Koolid valisime peamiselt tehniliste võimaluste järgi ja kutsusime neid osalema kõigist maakondadest. Enne Jõgevat katsetasid e-kirjandit Nõo reaalgümnaasium ja Rakvere gümnaasium,” lisas ta.
“Meie koolil on hea tava katsetada uusi asju,” kommenteeris Jõgevamaa gümnaasiumi osalemisotsust õppejuht Anti Alasi. Sellega olid nõus ka eesti keele õpetajad Ülle Lääne ja Merle Ojamets. “Me saame kaasa rääkida ja eksamit katsetada on alati hea, võtab päris eksamilt pingeid vähemaks,” ütles Ülle Lääne.
Ka gümnaasiumis valisid võimaluse osaleda kaks abituuriumiklassi kolmest. Seekord paistsid küll kõik osalejad väljapakutud võimalusega rahul olevat.
Noortele meeldib arvutis kirjutada
“Isiklikult meeldib rohkem arvutis kirjutada, loomingulisem ja vabam, lihtsam parandusi teha,ˮ ütles Iris Loorits, kes küll koolitööd kirjutab käsitsi, sest nii on lihtsam asju meelde jätta.
Suurem osa muutusi on seekord vormilised ja seotud sellega, et kasutusel ei ole paber ja pliiats, üks sisuline uuendus on siiski ka. Kui kirjandi juurde on varem pakutud õpilastele ainult tekstilist tuge, siis seekord sai vaadata ka teemaga seotud videot. “See aitas palju ja tekitas mõtteid,” ütles Kätlin Kallas.
Kui seni oli õpilastel eksamil võimalik kasutada õigekeelsus- ja eesti keele seletavat sõnaraamatut, siis nüüd oli lisandunud lubatud abimaterjalide hulka ka eesti keele käsiraamat. Loomulikult olid need linkidena Eesti keele instituudi vastavatelel lehekülgedele. “Ma ise kasutan ka meelsamini elektroonilist ÕS-i,” tunnistas õpetaja Lääne. “See on ju hoopis mugavam. Tunnis kasutame seda ka, aga me ikkagi oleme kõvasti harjutanud ka pabersõnastikuga ümber käimist, sest praegu on eksamil ainult see lubatud,” lisas ta.
Päriseksam tuleb paberi ja pliiatsiga
Kuigi proovieksam on tehtud, ei pääse abituriendid päriseksamist ja see tuleb neil sooritada veel traditsioonilisel viisil. Kuigi nad eelistaksid üksmeelselt elektroonilist eksamit, ei heiduta neid ka praegune valik, kuna kogu ettevalmistus seni on suunanud sellele, et eksamil tuleb kasutada paberit ja pliiatsit.
Õpilaste hinnet katseline e-kirjand ei mõjuta, ehkki õpetajad saavad samamoodi hindamist katsetada. Eksamiülesannetele neil eksami ajal ligipääsu pole, aga pärast, hindajatena, näevad nad töid küll.
“Täiesti kindel on see, et kui õpilased gümnaasiumi tulevad, peaks olema teada, millise eksamiga neil lõpetada tuleb,” on õpetaja Lääne veendunud.
Päris nii, et kõik viperusteta läks ja keegi midagi paremaks teha ei tahaks, ka pole. ID-kaardiga keskkonda sisse logimisel tekkis nii mõnelgi õpilasel raskusi, aga need ületati ruttu. Ka oli kool tõstnud õpilaste jaoks alguse varasemaks, et võimalike takistuste ületamiseks aega oleks.
Kuigi eksami ja ülesannete kohta sisulisi küsimusi ei tekkinud, oli õpilaste jaoks kohti, mida nad oleksid hea meelega ümber teinud.
Karl Jürgen Tänav oleks tahtnud, et kirjaväljal oleksid read lühemad olnud, edasi-tagasi kerimine raskendas kirjutatu ülelugemist.
“Klaviatuuriplagin ruumis oli alguses ehmatav, pärast jätsin kõrvaklapid pähe,” ütles Kätlin Kallas.
Õpetajad, küll hindajate hulgas, olid siiski ilmselt mitte rahul sellega, et nad ise ülesannetele kohe ligi ei pääsenud, sest traditsiooniliste eksamite puhul on ülesanded kohe, kui need õpilastele kätte antakse ka õpetajatele teada.
ANDRA KIRNA
