Kogukonnapraktika on sel sügisel Jõgevamaa gümnaasiumis korraldatud valikkursus, mis viib õpilased koolitunnist välja, et õpitut praktiliste kogemustega täiendada.
Õppurid said valida kohalike mittetulundusühingute seast endale meelepärase. 15–20tunnise praktika käigus kogutakse teadmisi, kuidas tegutsevad vabaühendused, mis on kodanikualgatus ja vabatahtlik töö ning kuidas saab teistele head teha. Lisaks noortekeskustele said õpilased minna näiteks Toidupanka, Kuremaa Vabatahtlike Järveltpääste juurde või tutvuda Juula külaseltsi tegemistega. Praktikapakkujad saavad oma kodukoha aktiivsete noortega tuttavaks ja kuulevad häid mõtteid, mida edaspidi ette võtta.
Hea on teha head just oma kodupaiga noortele
Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased Maarja, Laura-Liisa ja Andro valisid praktikakohaks Jõgeva aleviku noortekeskuse. “Ma olen kohalik ja lihtne on siia pärast kooli tulla ja noortega tegelda, tunnen neid kõiki,” rääkis Maarja.
Laura-Liisa arvates on see loomulik, et teed head just oma kodupaigas ja kogukonna inimestele. Andro kinnitusel on see väärt võimalus, kui saab midagi väljaspool kooli oma vabast ajast teha ning lõpuks saab kursuse arvestatud.
Kolmekesi korraldati aleviku noortele tore tutvumisõhtu, mille käigus said gümnasistid aimu, milline näeb välja ühe noorsootöötaja päev. “Nagu noorsootöötaja, korraldame ka meie lastele mänge ja teemaõhtuid,” rääkis Laura-Liisa. Nii oli ka sel õhtul kavas viktoriin, pingeline toolimäng ning lustlik kummikujooks. Laura-Liisa sõnul on praktika hea võimalus näha, milline on noorsootöötaja tegelik elu. “See on väga raske, eriti endakehtestamine ja oskus kõigile lastele tähelepanu pöörata,” tõdes tüdruk.
Praktika lõpus valmib omaalgatuse projekt
Praktika lõpuks peaks õpilastel valmima koos noortega omaalgatuse projekt. “Selline õhtu on võimalus noortega arutlemiseks, mida nad soovivad või kuhu minna tahavad. Saame üheskoos planeerida,” rääkis Maarja. Praegu veel otsitakse ja mõeldakse kuhu minna. Ideid võib olla küll lennukaid, kuid projekti planeerides ja kirjutades tuleb eelarvest kinni pidada. “Peame uurima, kui palju maksab transport, piletid ja toit,” sõnas Laura-Liisa.
Maarja sõnul on hea, kui noored on mitu valikut välja käinud. Kes tahab loomaaeda, kinno, seiklusparki, spordivõistlust vaatama või hoopis ratsutama minna. “Kui üks rahaliselt välja ei tule, siis võtame nimekirjast järgmise ja proovime selle ära mahutada,” täpsustas Maarja, lisades, et et nad soovivad saada projekti kirja nii kiiresti kui võimalik. Andro sõnul saab praktika läbi novembri keskel ja siis peab kõik valmis olema.
Sügisõhtu noortekeskuses lõppes ühise pitsaküpsetamise, magustoidu ja grillitud vahukommidega.
MARGE TASUR
