Jõgevamaal loodud esimeseks firmaks oli aktsiaselts Melior, mis loodi endise Põltsamaa EPT hüdrotehniliste tööde jaoskonna baasil ja tegutses ligi kakskümmend aastat.
i
Põhikiri koostati iseenese tarkusest aktsiaseltside põhimääruse järgi, mis oli esimene seadus, mis ettevõtte asutada lubas. Kogu ettevõtlusega tegutsema asumist hoidis tollel ajal paisu taga seadusandlus, mille tõttu oli keeruline ettevõtteid asutada. Põhiline võlusõna, millele loodeti, oli isemajandamine. Taheti, et suurte ettevõtete baasil tekiks väikesed ettevõtted, mis ennast paremini ära majandaksid, kuid omandiküsimust siis veel eriti puudutada ei tahetud.
“Mäletan, et käisime 1989. aastal koos Endel Pajumägiga ühel väikeettevõtlust tutvustaval koolitusel, samal ajal oli kohe kohe valmimas juba ka eraettevõtlusele orienteeritud aktsiaseltside põhimäärus. Meie olime omalt poolt tegutsemiseks valmis, kuid samas pidime ootama, kui vaevaliselt järele jõudev seadusandlus midagi teha lubab. Kusagil 1990. aasta alguses siiski aktsiaseltside põhimäärus välja tuli. Minu mäletamist mööda pidi aktsiaseltsi asutamisel olema aktsiakapitali suuruseks 30 000 rubla. Meil oli valmisolek oma firma loomiseks olemas ja 1990. aasta aprillis moodustasimegi aktsiaseltsi Melior,” rääkis üks selle asutajatest ja tollane juhatuse esimees Andres Vään.
Firmasse panustati isiklikku raha
Firma asutajaliikme sõnul oli Melior küll teine eraettevõte, kuid esimesena loodud firma üldse tööle ei hakanudki. “Kui meie panime Meliori põhikirja oma oskuse ja suutlikkuse põhjal kokku omamata selleks eelnevalt mingisugust eeskuju, siis teised viksisid selle hiljem loodud firmasid asutades meie põhikirja pealt maha. Seda kõike tegime koos praeguse Põltsamaa linna volikogu liikme Mart Joosepiga, kes oli lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi teede ehituse erialal. Kõigil töömeestel oli võimalus endale aktsiaid osta. Eks me otsisime endale ärksamaid inimesi ka väljapoolt seda osakonda, kuid samas ei tahtnud me ka osanike ringi liialt suureks ajada. Nii mõnestki aktsiaseltsist, kus omanike ring liiga suureks aeti, ei saanud omandivaidluste tõttu hiljem enam asja,” meenutas Andres Vään Jõgevamaa esimese ettevõtte loomise perioodi.
Andres Vään lausus, et riigiettevõtetes oli väga rangelt reguleeritud töö hinnete ja eelarveliste hindade osa. Nii kujunes välja olukord, kus masstöö tasus ennast ära, kuid teistsugune väiksem ja keerulisem ettevõtmine sellistes oludes ära ei tasunud.
Kui suurte Kirovets traktorite kolonn vedas nädal aega väetisturvast, siis sellise tööga võis selle aja jooksul 10 000 rubla teenida, kuid näiteks poldri pumbajaama korrastamine, mille eelarve võiks samuti 10 000 rubla olla, ära ei tasunud, sest see töö oli oluliselt keerukam ja aeganõudvam. Seetõttu kujunes hind eelarvelisest hinnast mitu korda kallimaks. Just seetõttu selliste objektidega tegelemiseks suurtest firmadest lahku löömist soositi.
Nii võisid selliste objektidega tegelevad firmad kehtestada hindasid iseseisvalt ja sõlmida ise tehtud hinnakalkulatsioonide alusel lepinguid, samuti maksta korralikku palka headele töömeestele ilma, et oleks vaja olnud töökäskusid joonistada. Suurtel ettevõtetel oli tegelikult hea, kui nad sellistest kahjumlikest osakondadest lahti said. Majandusmuredega maadlesid siis nagunii kõik,” rääkis Andres Vään.
Kui tuhat rubla oli veel suur raha
Melior võttis üle inimesed ja tegevused, millega varem tegeles endisest Põltsamaa EPT-st lahku löönud hüdrotehnilisi töid teinud osakond. Need olid sellised keerukamad ja tülikamad tööd nagu tegelemine poldri pumbajaamadega, vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ja muud taolised tööd. Üks Meliori aktsionäridest oli siis praeguse investeerimispankuri Heldur Meeritsa isa Allan Meerits, kes selle ettevõtte loomisesse tõsisema summa oma isiklikku raha paigutas ning sellega riskis.
Tema oli ka omaette klassist töömees, oma korralikkuse ja kvaliteetse töö poolest kaugele teada. “Mõni tuhat rubla oli siis veel väga suur summa,” meenutas Andres Vään firma algusaegasid.
Tehnika kasutati maksimaalselt ära
“Selle tehnika, mis bilansiliselt hüdrotehnilisi töid teostanud osakonna kasutada oli, ostsime oma algkapitaliks kogutud rahaga välja. Hoidsime siis silmad-kõrvad lahti ja ostsime tasapisi tehnikat juurde sealt, kust seda odavamalt kätte saime. Isegi Eestist lahkuvalt nõukogude armeelt sai üht-teist ostetud. Kurikuulsast Tartu Kommertspangastki saime veel paar nädalat enne selle pankrotistumist laenu. Üks kraana, mis Põltsamaa linnas ja ümbruskonnas ringi liikus, oli lahkuvalt nõukogude armeelt just Tartu Kommertspangalt saadud laenuraha eest ostetud. Oli küll tükk tegu selle kraana vormistamisega, kui see-eest oli hea masin,” rääkis kunagine Meliori juhatuse esimees. Hakkasime tooma kasutatud tehnikat ka piiri tagant. Põhitegevuseks sellel ajal sai küllalt algusjärgus olnud firmale trasside ehitamine. Andres Vääni sõnul polnud siis seadusandlus nii range kui praegu ja nii ehitati kõike, mida firmale pakuti – sildasid, tammisid jne. Üks suurematest tollel ajal ette võetud töödest oli Põltsamaa lossi trasside ja Lillevere kanalisatsioonitorustiku välja ehitamine. Kuid siis polnud veel selliseid materjale, mida vee-ettevõtted praegusel ajal kasutavad. Ka praeguse Härjanurme kalatalu tiike on Melior rajamas käinud. Tapiku kandis asuva Sinijärve kanti rajati siis üks seitsme kilomeetri pikkune teegi. “Meil olid siis olemas nii ekskavaatorid, greiderid, buldooserid, kraanad ja muudki tehnikat ning eks me püüdsime seda tehnikat maksimaalselt ära kasutada,” rääkis Andres Vään.
Melior oli ka üks esimesi firmasid, mis hakkas lääne päritolu tehnikat kasutama. Nii osteti ettevõttele ekskavaatoreid, väiksemaid kopp-laadureid ning muudki tehnikat. Kogu selle tehnika ja käsile võetud objektidega tegeles umbes viisteist meest. Tippajal töötas firmas üle kahekümne inimese.
Väikefirmad arenesid kiiresti
Tol ajal oli tavapärane, et firmad tegelesid väga erinevate tegevustega. Melior sai majandada endise Põltsamaa EPT lao, kus olid nii masinate varuosad, vähesel määral ehitusmaterjale. “Sealsamas kõrval, kus naelakastid rivis, asus toona ka väike veinilett. Tollel ajal rabati hullult tööd teha. Kui autojuhid kusagilt pikalt sõidult tagasi jõudsid, võtsid vahel sealsamas naelakasti otsas pudelilt korgi maha ja tõmbasid veidi hinge. Katsu nüüd midagi sellist teha! Siis tehti kõvasti tööd ja lõõgastuti nii, et sellest mingeid probleeme ei tekkinud,” meenutas Andres Vään aega, kui firmad alles oma esimesi samme astusid.
Samuti peeti üht väikest poodi ning kohvikut “Marleen,” mis asus hoones, kus nüüd tegutseb Põltsamaa Emadeklubi. Vääni sõnul ei suutnud tollel ajal suured kauplused oma tegevust nii kiiresti arendada kui väikesed, mis siis oma väiksuse tõttu teatud eeliseid omasid.
Melior elas üle ka 1992. aastal toimunud rahareformi. “Mäletan sedagi aega, kui me enne rahareformi Jõgeval kotiga raha ehk siis täpsemini öeldes rublade järel käisime,” meenutas tollane ettevõtte juht. Samuti käidi ühel perioodil Venemaalt masinakütet toomas, et saaks tööd teha.
Tõsised töömehed jäid firmajuhile meelde
Eestis tegutses siis üleriigiline ettevõte “Eesti Vesi,” millel olid osakonnad kõikides maakondades. See läks ka laiali nagu paljud teisedki üleriiklikud süsteemid. Nii ka Jõgevamaal. Küllap soovis siis Jõgeva vee-ettevõte ka Põltsamaa enda alluvusse jätta, kuid õnneks suudeti veemajandus Põltsamaa linna alluvusse üle võtta.
Linn korraldas konkursi selle haldamiseks ja Melior võitis. Jätkus põhilise tegevusena trasside ehitamine, kuid väga sageli renditi tehnikat ka nendele, kes seda parajasti vajasid. Samuti tehti keevitustöid ja firmal oli olemas ka mobiilne keevitustehnika. Veetrassid ehitas Melior isegi Viljandi linna. Aastal 1998 jõudis kätte tõsisem majanduskriis ja see sundis ettevõtte tegevust tõsiselt ümber vaatama. Osa tehnikat müüdi ja tegevust jätkati natuke väiksemas mahus.
Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga avanesid Eestis võimalused Euroopa Liidult projektiraha taotleda. Paraku polnud projektiraha võimalik taotleda erafirmadel ja seetõttu oli otstarbekas, et kõik mis veemajandusega seotud, oleks linna oma. Firma vara müüdi Põltsamaa Varahaldusele ning ka inimesed koos oma oskuste ja teadmistega läksid sinna üle.
Andres Vääni sõnul oli selline vee-ettevõtte linna alluvusse üle viimine mõistlik ka selles mõttes, et linn mõtleb trasside osas investeerimisele ja sellest tulenevalt plaanib trasside rajamist. Erafirma ainult haldab ja remondib või rajab tellimustööna trasse, kuid pole nende omanik.
Arvo Raudsepp töötas Melioris selle loomisest alates, on veel tänaselgi päeval tegev Põltsamaa Varahalduse koosseisus. Samuti olid tugevad ja oskusi omavad töömehed Tiit Miller, Ain Sammel, Rein Kirmi, Raivo Lepiko ja mitmed teisedki endised ja praegused veemajanduses tegutsenud ning tegutsevad töömehed.
Küllap umbes sarnasel moel alustasid nii mõnedki tollased firmad, millest osa tegutsevad kuni tänase päevani ja mõned on juba tegevuse lõpetanud. Ilmselt tänapäeval alustavate ettevõtete juhid ja töötajad enam nii põnevaid hetki, ennustamatuid probleeme ja sellist vaimustust ning entusiasmi nagu iseseisva Eesti riigi taastamise algusaastail oli, enam kogeda ei saa.
Aktsiaselts Melior
*Asutatud 1990. aasta aprillis
*Tegutses 20 aasta, müüdi Põltsamaa Varahaldusele
*Võttis üle inimesed ja tegevused, millega varem tegeles endisest Põltsamaa EPT-st lahku löönud hüdrotehnilisi töid teinud osakond
*Töötajad said firma aktsiaid osta
*Põhitegevuseks sai firmale trasside ehitamine
*Tippajal töötas firmas üle kahekümne inimese
*Firmas töötas loomisest alates Arvo Raudsepp, tema on Põltsamaa Varahalduses ametis veel tänaselgi päeval
*Samuti olid tugevad ja oskusi omavad töömehed Tiit Miller, Ain Sammel, Rein Kirmi, Raivo Lepiko ja mitmed teisedki endised ja praegused veemajanduses tegutsenud ning tegutsevad töömehed
i
TOOMAS REINPÕLD
