Jõgevamaa diskorid mängivad uusi hitte, kuid kiidavad igihaljaid artiste

Tuleval reedel astuvad Palamuse lavalaudadel üles järgemööda kuus parimat Jõgevamaa diskorit. Alljärgnevast küsitlusest selgub, kuidas need mehed plaadikeerutamise juurde jõudsid ning keda enda ametivendadest kõrgelt hindavad.

 

DJ Doberman

Alustasin oma diskorikarjääri kuuendas põhikooli klassis, kus mängisin muusikat klassiõhtutel kassettmakkidelt. Esimene tõeline diskopidu oli üheksanda klassi lõpus, kus põhikooli algtaseme õpilastele sai korraldatud koolidisko. Kui aus olla, siis neid esimesi lugusid, mida esitasin, oli mitmeid. Esmalt meenuvad Eiffel 65 “Blue” ja Aqua “Barbie Girl”. Läbi aegade olen nii mõnegi inimese jala saanud mütsuma just Snap “Rhythm is a dancer”  ja Michael Jackson “They don’t care about us” abil. Sellist lugu, mis peo välja suretaks, ei oskagi nimetada, sest niipalju, kui on inimesi, on ka erinevaid maitseid – kellelegi meeldib ikka mingigi lugu. Kui peo lõpetamisest rääkida, siis sobiks sinna kindlasti mõni aeglane muusikalugu, et peoliste hoog maha saada ja peo lõpust märku anda.

Kõik Eesti diskorid on tublid, aga eraldi on mainimist väärt DJ Cosmonaut ja Dj Aav. Välismaistest on kindlasti David Guetta, Tiestö, Armin van Buuren. Isiklikult arvan, et parim Eesti artist on 2 Quick Start. Välismaistest meeldivad nii  Michael Jackson kui Usher. DJ puldis mängin enamasti tantsumuusikat ehk siis kõike, mis paneb keha hoogsamalt liikuma.  Parima publikuga pidu on kindlasti Palamuse Diskorite Suvepäevad. 

DJ Imre Mihhailov

Alustasin plaatide keerutamist ajal, mil päike oli kollasem ja muru rohelisem ning aastanumbriks oli 1998 ehk juba 13 aastat tagasi. Oma esimese loo mängisin 1998. aastal Voorel tolleaegses kõrtsis Mammutipüünis. Juba kuu aega hiljem olin seal ise nädalavahetustel plaate keerutamas ning rahvast tantsitamas. Nii mulle see “pisik” külge jäigi. Kahjuks ei mäleta enam esimese enda mängitud loo nime, aga tegemist oli millegagi VengaboysŽi  repertuaarist.

Peo tõmbavad käima kahte sorti lood. Ühed on uued ja kuumad lood, mis küll paari kuu pärast enam sellist efekti ei oma. Teised on vanad head aegumatud klassikud. Lääne lugudest üks selliseid, mis pea igal peol paneb rahva kaasa laulma ning rõkkama, on Paradisio   “Bailando” ning Eesti lugudest Mr Happyman “Las mina proovin siis ka”. Halb lugu on see, mis hetkel ei lähe kokku publiku ootustega. Näiteks väga energilisel hetkel mängida mõnda väga aeglast või uimast lugu või kui näiteks on vanem publik ja mängida just liiga energilist klubimuusikat.

Eestlastest on parim plaadikeerutaja DJ Kolzar. Mul on olnud võimalus temaga ka koos esineda ja kõrvalt näha, kuidas see mees oma tööd teeb. Müts maha. Kui rääkida välismaistest diskoritest, siis eelmisel aastal käisime Riias DJ Tiesto kontserdil, keda on valitud mitmel aastal maailma parimaks DJ-ks. Aga ütlen ausalt, et olin veidike pettunud, kuna lootsin midagi vägagi erilist, aga seda kahjuks ei kogenud.

Eesti artistidest on parimad Terminaator, Smilers, 2 Quik Start, Ivo Linna jne. Just need artistid on ja jäävad kindlasti igaveseks eestlaste südametesse. Minu subjektiivne arvamus parimate välismaiste artistide koha pealt on alljärgnev: The Beatles, Queen, Abba, Michael Jackson, Guns N ŽRoses, Nirvana jne. Olen koostööd teinud enamusega Eesti artistidega, seega sooviks koos laval olla mõne maailma-nimega artistiga. Arvan, et selleks võiks olla mõni tuntud DJ või produtsent nagu David Guetta, Armin Van Buuren, Tiesto.

Üks kõige meeleolukamaid pidusid, kus olen esinenud, oli aastaid tagasi üks Kalalaat, kus pärast bändi ise lavale asudes oli publikuks umbes 6000 inimest, kes  olid erinevatest vanuserühmadest. Olen üle pooleteise aasta olnud tööl diskorina Tallinki kruiisilaevadel. Talveperioodil on reisijaid nädala keskel vähe ning enamik neist on selles eas inimesed, kes klubisse peole ei tiku. See tähendab, et pean mängima pooltühjale saalile ning just selline “tiksumine” on kõige masendavam. 

DJ Imre Tõekalju 

Esimesed peod said tehtud ikkagi kooli ajal nagu enamikul diskoritest. Aga püüdes siiski aastaarvu meenutada pakun, et see oli 1986 või 1987. Kui nüüd erinevad kooli ajal tehtud peod kõrvale jätta ja rääkida esimesest mängimisest mõnes baaris, klubis või sarnases kohas, siis oli see maikuus 1995. Jõgeval tegutses sellel ajal baar nimega Rogi. Kindla peale minek peo käimatõmbamiseks on ikka hetke kõige kuumem hitt mängima panna. Samas on see mõnevõrra selline pisut “odav” nipp.  

Eestist tooksin parimate diskorite hulgast esile kaks nime – DJ.Kolzar ja duo Rulers of the deep. Välismaistest diskoritest on minu isiklik lemmik juba aastaid vaieldamatult Tiesto. Kodumaistest artistidest on parimad Anne Veski ja ansamblitest 2 Quick Start. Need on minu arvates Eesti mastaabis tegijad, kelle professionaalsuse tase on täiesti klass omaette. Välismaistest artistidest tuleb esile tuua tänaseks meie hulgast juba lahkunud Freddy Mercury ja Queen .

Eks aeg-ajalt läheb mõnes peokohas asi ikka väga meeleolukaks ja juhtub üsna värvikaid asju. Muusika on üsna võimas psühholoogiline mõjutusvahend. Kui sellele lisada veel piisav annus alkoholi, siis juhtubki, et mõne tantsuplatsil oleva naiskülastaja riietus jääb iga looga järjest napimaks. Õnneks ühtegi väga halba peokogemust, mis eredalt meeles püsiks, ei ole olnud. 

DJ Rein Karu

Aktiivsemalt hakkasin pidusid tegema aastal 2001. Esimest korda tegin pidu Vaimastvere Koolis, mil olin 8. klassis. Päris esimesena mängitud lugu enam ei mäleta, aga sel ajal läks hästi peale Virus “Ruchki”, mida sai kindlasti sageli mängitud. Hea lugu on selline lugu, mis meeldib publikule ja paneb kuulajal jala tatsuma ja peole teeb lõpu aeglane lugu, millega enamasti pidusid ka lõpetatakse.

Eesti parimaks diskoriks pean DJ Kolzar`i ja välismaistest ei saa David Guetta vastu mitte keegi. Guettaga koos esinemisest ei ütleks ma ära mitte iial.  Eesti ansamblitest tooksin esile Hellad Velled.

Kõige meeleolukam pidu minu mäletamist mööda oli mu sõbra Maigo sünnipäevapidu, mis toimus 2009. aastal. Õige peomeeleolu jäi tulemata aastavahetusel, kus lisaks bändile ja klubi personalile oli kõigest kolm inimest. 

DJ Ringo Saar

Oleneb, millist hetke karjääri alguse all silmas pidada, kui seda, millest asi kõik alguse sai, siis oli see ilmselt aastal 1997. See oli aeg, kui alles tulid CD-d ning diskorid tegid veel kassettmakkidega pidusid. Laiusel toimetas too aeg kurikuulus Pritsu baar, kus siis toimus Jaanipäeva disko ning peo alguses ma sinna diskori puldi lähedale sattusin. Mäletan seda, et esimese asjana sai kassett teistpidi tööle panna, kui pulti tookord hüppasin aga lugusid, mis sealt tulid, ei mäleta.

Peo käimatõmbamine oleneb väga palju olukorrast, aga lühidalt vastates lood, mis sisuliselt alati töötavad, on Queen “We Will Rock You” ning Five “Everybody Get Up”. Ma ei usu, et üks lugu suudab pidu välja suretada.

Eetsi parimateks diskoriteks on Pannel, Aav ja Kolzar, välismaistest Armin van Buuren ja Paul Van Dyk. Eesti artistidest on fenomenaalsed Mr Happyman ning Koit Toome, välismaistest tooksin esile Madonna.

Rääkides heast peost, siis läbi aegade on Palamuse diskorite suvepäevade publik olnud minu arust väga hea.

Õnneks ei meenu masendavad peod. Ju on neid nii vähe olnud või häid pidusid piisavalt palju. 

DJ Tanel Tooming

Minu diskorikarjäär sai alguse kunagi sellisel diskorite festivalil nagu Kirsatallad, kus klassivennaga esimest korda laule rivisse sättisime ja isegi tekst, mis rääkida, oli märkmikusse varem valmis kirjutatud. Arvan, et aasta oli siis 1994 ja esimene peopaik Aidu kultuurimaja.

Ei mäleta, mida esimesena mängisin, aga arvan et see oli miskit normaalset, sest rahvas igatahes tantsis.

Peo välja suretamisega on see, et iga lugu töötab, kui õigel ajal ja õiges kohas mängida.

Eesti parim diskor on DJ Doberman ning maailma parim Imre Tõekalju. Parim kodumaine artist on minu arvates Hellad Velled ning välismaiseid ma ei hakka eraldi välja tooma, sest see nimekiri läheks liialt pikaks.

Mul pole kindlat stiili, mängin pidudel absoluutselt kõike-U-duurist puukuurini.

Parim pidu on diskorite suvepäevad Palamuse laululaval. Teen lihtsalt oma tööd, mõne arvates paremini ja mõne arvates halvemini, aga see on juba fännide otsustada.

i

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus