Jõgevamaa Diabeetikute Selts saab 18. mail viieteistaastaseks. Ühendus on järjekindlalt võidelnud oma liikmete huvide eest ning kasvatanud nende teadmisi sellest, kuidas oma haigusega toime tulla ja seda kontrolli all hoida.
Jõgevamaa Diabeetikute Seltsile panid 2000. aastal aluse 17 suhkurtõbe ehk diabeeti põdevat jõgevamaalast. Praegu on seltsil liikmeid üle saja.
“See näitab, et meie selts on saanud nähtavaks ning tõestanud oma vajalikkust,” ütles 2003. aastast seltsi juhatuse esimehe kohal püsinud Aavo Aru.
Diabeetikute seltsi juhatus on üldse suhteliselt stabiilse koosseisuga ja tegus olnud. Ilmselt tänu sellele ongi see selts üks toimekamaid puudega inimeste ühendusi maakonnas. Seltsi liikmete hulgas on Aavo Aru sõnul ka neid, kes halva tervise ja kõrge ea tõttu kodunt välja ei pääse, ent kolm-nelikümmend liiget on see-eest sellised “raudnaelad”, kes igal üritusel kohal.
Seltsi üheks oluliseks töövormiks on teabepäevade korraldamine. Sinna kutsutakse diabeetikutele huvi pakkuvatel teemadel kõnelevaid lektoreid. Iga kord ei tarvitsegi loengu teema diabeediga seostuda. Kõne all on olnud ka näiteks tööhõive probleemid, elektrienergia hind ja pärimisõigus. Seltsi teabepäevadel osalemisest on tihti huvitatud ka ravimifirmad, kes soovivad oma tooteid tutvustada, ent kes võtavad tihti kaasa ka mõne hea lektori.
Eri maakondade diabeetikute seltsid käivad ka vastastikku üksteise teabepäevadel. Nii koguneb tarkust veelgi rohkem. Jõgevamaa diabeetikud on näiteks kuulanud paaril järvamaalaste korraldatud teabepäeval väga head toitumisala spetsialisti professor Mihkel Zilmerit.
Sõpradel külas
Suviti teeb Jõgevamaa Diabeetikute Selts väljasõite sõprusseltside juurde või võõrustab ise mõnd sõprusseltsi. Vahetatakse diabeediga seotud teadmisi ja kogemusi ning tutvutakse ümbruskonna vaatamisväärsustega.
“Kui seltsi juhatuse liikmed saavad teiste seltside esindajatega kokku ka Eesti Diabeediliidu nõukogus, siis lihtliikmete jaoks avaneb teiste maakondade diabeetikutega suhtlemise võimalus just sellistel külaskäikudel. Saame üksteiselt häid ideid, keda esinema kutsuda ja kuidas oma elu huvitavamaks teha,” ütles Aavo Aru.
Seltsi liikmed on tema sõnul üldiselt väga teadlikud diabeetikud. Mõni ütleb algul küll, et tal on Tartus piisavalt tark arst ja tema haiguse kohta lisainfot ei vajagi, aga kui seltsi tuleb, siis avastab, et tänu teabepäevadele ja saatusekaaslastega suhtlemisele on võimalik veel palju targemaks saada.
Aavo Arul avastati diabeet juba 36 aastat tagasi. Temal andis sellest, et tervisega kõik korras pole, kõigepealt märku suurenenud janu.
“Mu töökabinetis oli päris suur karahvin veega ja õhtuks oli see tavaliselt tühi. Ka urineerimisvajadus suurenes. Päris piinlik oli koosolekult vahepeal välja joosta. Kui arsti juurde läksin, selgus, et tõsine haigus on külge tulnud,” meenutas Aavo Aru. “Alguses oli see šokk, sest diabeedi puhul on tegemist ravimatu haigusega. Naljaga pooleks öeldes — kui abikaasast saad veel hea tahtmise korral lahutada, siis diabeediga pead elu lõpuni koos elama.”
Diabeetikul tekib diagnoosi kuuldes tavaliselt ka kibe küsimus, miks see just temaga pidi juhtuma? Lisaks sellele tuleb tal ühekorraga vastu võtta väga palju haiguse kohta käivat infot, mis ei taha kuidagi meelde jääda.
“Küsimusi oli palju, aga vastuseid vähe. Ent tasapisi tuli siiski olukorraga kohaneda,” sõnas Aavo Aru.
Jõgevamaa Diabeetikute Seltsi astus ta 2001. aastal juba n-ö kogenud diabeetikuna. 2003. aastal sai temast seltsi juht. Et tuttavadki teavad tema ühiskondlikku ülesannet, kiputakse temalt tihti küsima, mis asi see diabeet on ja kuidas see endast märku annab.
“Mõnikord võtan tuttavate seltskonnas viibideski glükomeetri välja ja mõõdan soovijatel veresuhkru taseme ära. Ükskord läksid kõik kümme kaasas olnud testriba “loosi”. Kes saab rõõmustada, et näit on normis, kel tekib numbrit nähes mõte arsti juurde kontrollile minna,” ütles Aavo Aru.
Nagu öö ja päev
Tema sõnul ei saa kolme ja poole aastakümne taguseid ja praegusi diabeedi ravivahendeid ja -meetodeid võrreldagi, sest need on nagu öö ja päev. Kui omal ajal tuli süstival diabeetikul pidevalt süstlaid keeta, siis nüüd on kasutusel sulepead meenutavad käepärased pensüstlid. Väikestele lapsdiabeetikutele pannakse ihu külge koguni insuliinipump, mis vajaduse korral automaatselt insuliinidoosi annab.
Kui varem mõõdeti veresuhkru taset vaid kord kuus, kui diabeetik jaoskonnaarsti juures käis, siis nüüd saavad diabeetikud endale tasuta glükomeetrid ja mõõdavad ise veresuhkrut, kui vaja, kasvõi mitu korda päevas. Viis sekundit ja väike verepiisk — ning ongi selge pilt, kui palju insuliini süstida tuleb.
“Algul on diabeetikul muidugi keeruline veresuhkru taset normaalsena hoida, sest ta ei oska näiteks füüsilise koormuse mõju arvestada. Kui sul juba süstid tehtud, tuleb näiteks naaber ja kutsub appi kappi tõstma. See viib veresuhkru kolinal alla. Nii et veresuhkrut tulebki kogu aeg mõõta. Nüüd saavad diabeetikud õnneks osta päris piisava koguse soodushinnaga testribasid. See, et haigekassa diabeetikute huvidega palju enam arvestama hakanud, on suur vastutulek,” kinnitas Aavo Aru.
Tema sõnul on diabeetikute elu teinud kergemaks ka see, et apteegid on lahti ka nädalavahetustel, et töötavad mitmesugused nõustamistelefonid ning et poest on saada suures valikus diabeetikutele sobivat toitu.
“Jõgeva haigla endokrinoloog doktor Hille Kruse on mulle naljatamisi öelnud, et mina kui diabeetikute seltsi juht pean diabeedi kontrolli all hoidmise alal teistele eeskujuks olema. Ja eks ma püüagi olla,” ütles Aavo Aru. “Mul on hea meel ka selle üle, et diabeetikute seltsis toimetamine on andnud mulle võimaluse palju suhelda ning inimeste muredele lahendusi otsida ja nende rõõmudele kaasa elada.”
Jõgevamaa Diabeetikute Selts
Asutati 18. mail 2000.
Vastasutatud seltsi kuulus 17 liiget, 2015. aasta 1. mai seisuga oli liikmeid 109, sealhulgas 33 meest ja 76 naist.
Seltsi noorim liige on 24 aastane, vanim 86 aastane. Umbes kaks kolmandikku liikmetest on vanemad kui 60 eluaastat.
Selts kuulub Eesti Diabeediliidu, Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja ja Jõgevamaa Koostöökoja liikmete hulka.
Selts korraldab oma liikmetele regulaarselt teabepäevi ja harivaid väljasõite.
RIINA MÄGI
