Saatuse tahtel määrati mind Jõgeva maakonna loomise sügisel tööle vastloodud Torma traktorijaama. Olen töötanud Jõgeva kandis mitmes asutuses ja jäänud sellele maakohale truuks. Seega olen näinud Jõgevamaa sündi ja elanud kaasa selle arenguraskustele poole sajandi jooksul.
Maakonnakeskuse paikapanek kulges üsna ladusalt ja seda vaatamata kesklinna purustamisele ning põletamisele Punaarmee poolt 1941. aasta suvel. Valitsusasutused ja haigla paigutati kahe raske küüditamise tagajärjel tühjaks jäänud ja natsionaliseeritud suurematesse majadesse.
Kahjuks sai loodud maakond eksisteerida vaid aasta, kui uus reform selle kolmeks rajooniks lahutas. Taasühendatud Jõgeva rajoon sai praegused piirid 1962. aastal, maakonna nimetuse aga Eesti taasiseseisvumisega.
Jõgevamaa elu ja arengut on kujundanud palju juhte ? andekaid ja vähemandekaid, tegusaid ja vähemtegusaid. Nõukogude ajal oli üks edumeelsemaid piirkonna arendajaid parteilasest majandusmees Vello Vilimaa, EPA diplomiga agronoom.
Vabariigi algusaastate raskused ja Jõgevamaa punase laterna staatuse põhjustasid esimese valitsuse suurmajandite lõhkumise poliitika ja äärmuslik liberalism.
Purustavad pankrotid seiskasid maakonna arengu pikaks ajaks. Esimesed maavanemad jäid selles olukorras kahjuks jõuetuks.
Meid kõiki rõõmustavad maakonna viimaste aastate edusammud. Palju ei puudunud, et selle oleks pikaks ajaks peatanud maakondade liitmine. Õnneks see tuhin vaibus. Oleme oma Jõgevamaaga harjunud ja tõotatud kokkuhoidu ei oleks tulnud kusagilt.
Maakonna mainet ja edu kujundab suurelt Jõgeva linn. Linnapea Viktor Svjatõ?evi juhtimisel on linna areng hoogu sisse saamas. Kaunimaks on saanud kesklinn, valmimas on planeeringud elamuehituse jätkamiseks. Varemtehtu eest tuleb kiita endise MEKi juhti Avo Korbi, kelle eestvõttel kahekordistus linna elamufond. Linna sisse sõites on kena näha Tähe elurajooni uute koolihoonetega. Valmivad ka uued kaubamajad, bussijaam ja justiitshoone. Jõgeva linn on kujunenud vabariigi üheks odavamaks elupaigaks.
Jõgevamaa mitmekülgse arengu on liikuma pannud kaks aastat tagasi maavanemaks nimetatud kohalik vallajuht ja ettevõtja Aivar Kokk. Valminud on Painküla tööstuslinnaku projekt, mitmed asulad. Põltsamaa on saanud maagaasi, asutakse teostama suurt veeprojekti, mis lahendab vee- ja kanalisatsiooniprobleemid maakonnas. Peipsi saab kauaoodatud sadamad.
Edukalt kulgeb Kuremaa tervisekeskuse kaasajastamine ja Kuremaa lossi kujundamine konverentsikeskuseks. Kuremaa järve rannatsooni saavad esimesed õnnelikud peagi loa eluaseme rajamiseks.
Detailplaneeringud valmivad ka paljudes teistes maakonna piirkondades. Kõik see kinnitab usku, et peagi tulevad kodupaika tagasi Soome, Iirimaale ja mujale lahkunud õnneotsijad.
Meie tegemiste moto “Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud” annab hoogu uuteks tegudeks Jõgevamaa edasiarendamisel.
ENDEL SÖÖT
