Alo Lõokest võib pidada Jõgevalt võrsunud multitalendiks, kes on teostanud end eri eluvaldkondades. On see vahelduse otsimine, huvitavate võimaluste tekkimine või soov ennast proovile panna? Ehk mõneti tõesti.
Alo Lõokesele on igal alal iseloomulik suur tegutsemisenergia, positiivne eluhoiak ning keha ja vaimu kooskõla rakendamine. Selliste omadustega on ta jätnud oma tegutsemisega jälje nii Tartu ülikooli Narva kolledžis kui ka rahvusooperis Estonia. Neljandat aastat juhib Lõoke Eesti terviseradade võrgustikku ja tal on ideid, kuidas pakkuda terviseradadel käijatele veel rohkem võimalusi nii Eestis tervikuna kui ka kodumaakonnas Jõgevamaal.
Olete üks Jõgevamaalt võrsunud noorema põlvkonna mehi, kes on kogu Eestis oma mõtete ja tegudega tuntuks saanud. Kui suurt pingutust või ka eneseületamist on see nõudnud?
Arvan, et tuleb tahta ja teha. Ja kui teha, siis südamega. Arvan, et olen õnnelik inimene, sest igas valdkonnas, kus olen töötanud või toimetanud, olen saanud oma mõtete teostamisel palju vabadust ning olen selle vastutusega ka hakkama saanud. Mind motiveerivad suured väljakutsed. Kindlasti olen läinud igal alal süvitsi ehk teinud endale kõik tahud selgeks või ise läbi proovinud, sest tänu sellele tead, millest räägid või mida teed.
Millisest erialast või elukutsest poisipõlves unistasite?
Ma ei mäleta, millest siis unistasin. Unistamise asemel sain kõiki asju proovida – alates mootorsaega puude laasimisest kuni traktoriga sõiduni. Tänu sellele on selged põhitõed, kuidas saab kaetud toidulaud ja milles seisneb töökus. Sain lapse- ja koolipõlvest head oskused ja kogemused mitmes valdkonnas ning tahtsin ennast igakülgselt teostada. Vastutustunne oli samuti olemas. Näiteks kooli puhul oli vanematega kokkulepe, et saan ise hakkama ja lahendan oma mured ise ning neil pole vaja lastevanemate koosolekutel käia. Saingi hakkama. Ja mul olid head eeskujud ja õpetajad.
Enne sihtasutuse Eesti Terviserajad juhiks saamist töötasite rahvusooperis Estonia reklaamijuhina. Teatrimaailmast terviseradadele, selline käik võib tunduda üsna ootamatu. Kuidas see täpsemalt teoks sai?
Minu jaoks pole see ootamatu. Enne seda panustasin Tartu ülikoolis haridusse ja õpetajakoolitusse ning olin ligi 500 noore inimese teekonna kõrval alates õpetajaks õppima tulemise mõttest kuni kooli tööleminekuni. Edasi sain kustumatu elamuse Narvast, kus töötasin ülikooli kolledži õppedirektorina ja puhusin elu sisse kolledži uuele hoonele. Minu karjäär on olnud väga mitmekülgne, see on hästi palju seotud inimeste ja maailma muutmisega ning ma jätkan seda teed. Öeldakse ju, et keha ja vaim peaksid olema tasakaalus ja hoitud. Ooperi- ja balletimaailm oli see vaimu turgutaja, mis pani mind selle populariseerimisel proovile ning avas mulle uute oskuste ja teadmiste sihi. Sain majatäie muusika, tantsu ja inimestega suureks sõbraks ja nende austajaks. Viimased neli aastat on olnud mu igapäevateema liikumisrõõm ja selle loomine üle Eesti terviseradade võrgustiku kaudu.
Millal üldse loodi Eesti terviseradade võrgustik? Mitmes juht te selles süsteemis olete ning millise missiooni ja visiooniga alustasite?
Eesti terviseradade võrgustik sai alguse 15 aastat tagasi, kui Merko, Eesti Energia ja Swedbank meie sihtasutuse lõid, leppides kokku missioonis luua üle Eesti kodulähedane, aasta läbi toimiv terviseradade võrgustik. Praeguseks on radu juba 118, kilomeetreid tuleb üle 1100 ja rajameistreid meeskonnas on pea 200. Arendame koostöös võrgustikku, motiveerime rajameistrite meeskonda, investeerime tingimuste parandamisse, anname nõu, teeme kommunikatsiooni ja palju muud.
Mina olen sihtasutusel neljas juht ja minu ülesanne on levitada meie võrgustiku kaudu liikumist kui mõtteviisi ning võrgustikku igakülgselt arendada. Peale õueradade arendamise lõin uue suuna teha siseterviserajad koolidesse, lasteaedadesse, kontoritesse ja mujale ning praeguseks on neid rajatud juba 78 hoonesse.
Kuidas olete korraldanud oma igapäevatöö Eesti Terviseradade juhina? Kuivõrd püüate radadel toimuvaga võimalikult detailselt kursis olla?
Elan aktiivselt terviseradade rütmis ja olen iga päev väga detailselt kursis, mis üle Eesti toimub. Sõidan palju ringi, suhtlen rajameistrite ja radade kasutajatega, liigun ise radadel, olen läbi proovinud ja kaasa teinud kõik lumetootmisest suusaraja ehitamiseni.
Teen meie kommunikatsiooni, haldan sotsiaalmeediat, korraldan kampaaniaid, annan radade küsimuses nõu omavalitsustele ja riigile, tegelen meie investeeringutega, kogun radade kasutusstatistikat, arendan siseterviseradade võrgustikku, korraldan rajameistritele seminare, teen koostööd asutuste ja organisatsioonidega, rajan siseterviseradasid ja teen veel palju muud. Olen igale rajale abiks ja toeks alates rajamärgistusest kuni suuremate arendusteni. Otsin kogu aeg juurde võimalusi, kuidas radu veelgi atraktiivsemaks muuta ning mitmekülgset tegevust pakkuda. Meil on üle Eesti uskumatult äge meeskond, keda raha eest kokku osta pole võimalik.
Kui omavalitsus, ettevõte, vabaühendus või miks mitte ka eraisik tahab rajada terviseraja, siis millist abi võiks loota Eesti Terviseradade sihtasutuselt?
Head nõu ja igakülgset abi eelkõige, aga loomulikult ei saa me kellegi eest kogu tööd ära teha. See jääb ikka igaühe enda kanda.
Tavaliselt saab terviseradadel kõndida, joosta, suusatada ja jalgrattaga sõita. Missuguste tegevustega seda loetelu täiendaksite?
Need on tõesti peamised liikumisviisid, aga arendame juurde võimalusi, et pere saaks koos rajale tulla ning kõik leiaks endale tegevuse. Suusarajaga koos peab käima näiteks kelgumägi. Katsume luua mitmekesiseid võimalusi ja atraktsioone alates jõulinnakust, mänguväljakust, orienteerumisrajast ja kettagolfist kuni madalseiklusrajani. Alati peame arvestama, et näiteks kettagolfi lisades ehitaks me sellele pigem teise koridori, et mitte põhiliikumist segada.
Oleme hakanud rajama maastikuratta õpperadasid, mis on just noortele väga atraktiivsed. Narvas on õpperada valmis saamas ja äge oleks rajada selline ka näiteks Jõgeva kruusaauku.
Koroonakriisi ajal tuli ja tuleb praegugi arvestada eriolukorra reegleid. Kui palju inimesi võiks terviseradadel optimaalselt olla, et kõik seal end hästi tunneksid?
Viimastel kuudel on õues liikujaid tõesti märkimisväärselt rohkem kui muidu. Minu selge veendumus on, et me mahume loodusesse ära, kuna meil on nii palju tervise- ja matkaradasid, parke, metsasihte, kergliiklusteid, rohealasid ja muid toredaid kohti. Üksteisega rajal või kergliiklusteel arvestamine on tähtis igal ajal. Ka siis, kui meid on rajal vähe. Kui me üksteisega arvestame, oleme vastutustundlikud ja sõbralikud, tunnevad kõik end rajal hästi. Igal juhul soovitan oma liikumisi planeerides olla rohkem loov ja paindlik ning mitte karta maastikku ja tossude määrimist. Sellest seiklus alles hakkab. Regulaarne looduses käimine hakkab külge ja teeb kindlasti head ning miks mitte minna igal nädalavahetusel koos perega terviserajale.
Mis teemal olete pidanud mõttevahetusi Jõgevamaa tervise- ja spordiedendajatega? Mida tõstaksite esile Kuremaa, Virtuse spordikeskuse ja Põltsamaal asuva Kuningamäe terviseradade puhul? Kas ja kuidas saaks neid veelgi kvaliteetsemaks ja mitmekülgsemaks muuta?
Olen hästi kursis, milline on nende radade seis ja suhtlen ka rajameistrite ning omavalitsusjuhtidega. Kuremaa rada on minu jaoks kõige püsivama mälestusega, sest olen väiksest saati seal suusatamas käinud. Kui Kuremaal on looduslikku lund ja saab suusatama minna, siis on see minu jaoks elamus, mida tahaks alati korrata.
Rajavõrk on hästi hooldatud ja pakub elamusi igal aastaajal, peaasi, et rajameister Andres Lippuril rajahooldustehnika ja -valgustus vastu peaks ning selle saaks vajaduse korral välja vahetada uuema vastu.
Põltsamaa Kuningamäel arendame Jõgevamaal ainsana kunstlumevõimekust ning üle Eesti teatakse, et talvel on seal ootamas väga hea kvaliteediga suusarajad. Suviseid liikumisvõimalusi arendame ka.
Jõgeval on seis kõige tagasihoidlikum. Kui riigilt oli võimalus kunstlume jaoks raha saada, siis seda ei soovitud ja nõnda ongi Põltsamaa saanud suurema rahalise tõuke. Tänane Virtuse terviserada vajab hädasti pinnasetöid, et kaussivajunud rada korda ning alumised kurvid kuivaks saada.
Kindlasti annaks tegevust laiendada laste raja ja Virtuse vahel. Julgelt tuleks hakata puid juurde istutama, et rada kodusemaks muuta ning tõrjuda kasvuhoonete ja kartulimaade pealetungi.
Ka Virtuse ümbrusele, Piiri pargile ja kooli juurde oleks vaja terviklahendust. Need alad saaks paremini kasutusse võtta ja radade võrku pikendada. Kruusaauku sobiks hästi maastikuratta õpperada. Natuke on kahju, et Piiri pargis mõeldi ainult kõnniteedele ja juurde ei tehtud puiduhakkega jooksuradade võrku, mis oleks kohale kasuks tulnud.
Mäletan hästi, kuidas kooliajal nautisin jooksu kooli juures olnud saepururajal. Olen valmis Jõgevale mõtete ja tegudega appi tulema ning loodan siin ka vallajuhtide tahet ja panust.
Missugustel terviseradadel ise kõige sagedamini sportlikult aega veedate?
Kodurajad on nad mul kõik ja hoolin neist ühtmoodi väga. Terviseradade elu on mulle palju õpetanud ja avanud silmad, et radade taga on rajameistrid ja nende suur pingutus. Olen rõõmus, et saan oma töö tõttu palju liikuda ja eri radu läbida. Radadel käies saan ka hea tunnetuse radade kasutusest ja kasutajatest. Ennast käin vormis hoidmas rohkem Tallinna ja Tallinna ümbruse radadel.
Ehk meenutaksite mõnda terviserajal kogetud huvitavat seiklust või põnevat emotsiooni. Kas olete näiteks raja lähedal kohanud metsloomi?
Neid emotsioone on palju, looduse nautimine ja kvaliteetaeg on saanud minu jaoks terviserajal uue tähenduse. Hästi värskendav on kohtumine mõne rajameistriga tema rajal. Tore on näha kasutajate positiivseid emotsioone. Kustumatu on tunne, kui oled päikesetõusul esimesena öösel hooldatud suusaraja tahenenud vahvli peal ja suusad krabisevad. Eks ilus ilm, päike, ilus loodus ja liikumine toodavad kõigile õnnehormoone ja terviserajad pakuvad seda üle Eesti.
Jõgeva inimesed mäletavad teid ka kunagise noore poliitikuna. Kui kaugele poliitikas välja jõudsite? Missugused on suhted poliitikaga praegu?
Lõin tõesti kaasa linna arengus ja olin mõne aja volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis. Sain sellest palju häid kogemusi. Poliitikuteed ma ei valinud, kuna minu meelest peab olema enne ise midagi saavutanud, kui tahta poliitikasse minna. Ma ei oska hinnata neid n-ö poliitikuid, kes ei ole päris elus millegagi hakkama saanud ega tea, kuidas ühte eurot teenitakse.
Praegu ma ühegi erakonna liige pole, aga teen suurt poliitikat – liikumispoliitikat. Ja seda koos kõigi erakondade ja mitteerakondade esindajatega üle Eesti. Liikumine ja rahvatervis on meie kõigi ühine poliitika. Usun, et praeguses rollis suudan rohkem ära teha, kui mistahes poliitilisel ametikohal.
Meenutame veel teie varasemaid töökohti ja eneseteostusi. Millise jälje jätsite Narva?
Narva oli kustumatu ja väga positiivne elamus. Sain osa teistmoodi kultuurist ja Narva arengu algusest. Tean, mis tähendab integratsioon, sõprus ja südamlikkus. Leidsin sealt endale ka väga hea sõbra Vova, kellega nüüd juba aastaid Narva Pähklimäe terviserada arendame. Soovitan kõigil Narva seda keskust vaatama tulla, kus 10 aastat tagasi oli prügimägi.
Minu jälg Narvas on panus Tartu ülikooli Narva kolledži tegevusse ning uue õppehoone käivitamisse, kus lisaks on kohvik, konverentsikeskus, galerii jm. Usun, et osaliselt tänu minule hakati majas ka eesti keeles kiiremini ja paremini rääkima, sest ma ei andnud muud võimalust. Enda hea vene keele oskus jäi mul seetõttu tulemata.
Kuivõrd suurendas töötamine rahvusooperis Estonia huvi ooperi, opereti, klassikalise muusika ja balleti vastu üldse? Kuidas see rikastas teie mõttemaailma, arusaamu, tõekspidamisi?
See oli imeline aeg, mida nautisin isukalt. See oli ka suur väljakutse, sest ooperit ja balletti ei olnud mu elus enne seda üldse. Oskasin seetõttu paremini aru saada, kuidas uutele külastajatele ooper ligemale tuua. Teadsin hästi mida reklaamin, sest suhtlesin kogu kunstilise poolega tihedalt ja külastasin keskmiselt 30 etendust aastas. Sain väga hea kogemuse, palju toredaid tutvusi ning tundus, et mu pingutust ja panust märgati, kuna sain ka kolleegipreemia.
Mis hoiab peale töö teie sidemeid Jõgevaga?
Pere ja kodu. Jõgeval on hea käia ennast laadimas. Sel kevadel on Jõgeva pakkunud palju looduses viibimist, kasemahla, metsaistutust ja hetkel annab kasvuhoone ohtralt värsket kurki. Mida elult veel tahta?
Alo Lõoke
Sündinud 1. juunil 1984 Jõgeval
Haridus:
Jõgeva gümnaasium
Tartu ülikooli majandusteaduste bakalaureusekraad
TÜ hariduskorralduse magistriõpe (lõpetamata )
Töö:
Aastast 2016 Eesti Terviserajad SA juhataja
2013–2015 Rahvusooper Estonia reklaamijuht
2011–2013 TÜ Narva kolledži õppedirektor
2009–2011 TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskond, avalike suhete peaspetsialist
2009–2011 TÜ Pedagogicum, avalike suhete peaspetsialist
2009–2012 TÜ üliõpilasesindus ja üliõpilaskonna sihtasutus, esimees ja nõukogu esimees, TÜ nõukogu ja valitsuse liige
2006–2009 IRL, Tartu arendusjuht
Ühiskondlik tegevus:
Aktiivne veredoonor
Kaitseliidu Tallinna Maleva Põhja kompanii liige, kapral
Tunnustused:
Tallinna linna aukodanik (2017)
JAAN LUKAS
