Teisipäeval tunnustas A. Le Coq heade õppetulemuste eest kaht mehhatroonika erialal õppivat noormeest – Ahto Vainikkot Tartu ning Urmo Kõivu Võrumaa kutsehariduskeskusest. Urmo on pärit Jõgevalt ning käib nädalalõppudel koduses “laboris” nokitsemas.
A. Le Coq tunnustas juba kaheksandat aastat Tartu ja Võrumaa kutsehariduskeskuste parimaid õpilasi stipendiumidega. Sel aastal jagas ettevõte kahe tubli noormehe vahel 5200 eurot. Ära märgiti veel kaheksa eeskujulikku kutseõppurit. Stipendiumid anti pidulikult üle A. Le Coqi õllemuuseumis. Ühe stipendiumi suurus on 2600 eurot ning see makstakse välja õppeaasta jooksul osade kaupa. Lisaks on stipendiaadid lubanud minna õlletehasesse praktikale. Hiljem on eeldused ja võimalused tehasesse töölegi asuda.
Kui firmal on tööd pakkuda, kui stipendiaat kooli lõpetab, siis pakutakse kohta kõigepealt talle.
Kutseharidus on au sees
Ettevõtte juhi Tarmo Noobi sõnul hakati stipendiume välja andma seitse aastat tagasi, kui tööturul nappis andekaid tehnolooge. “Meie eesmärk on olnud tööstustehnoloogia eriala propageerimine kutseõppeasutustes, et kasvaks peale oskustööjõudu, kes joogitööstuses tehnika ning seadmetega hakkama saab,” ütles Noop.
Senine töö on vilja kandnud ning kuue aasta jooksul on ettevõte kutsekoolidest nii praktikante kui püsivat tööjõudu leidnud. Praegugi on tehases tööl neli kunagist stipendiaati. Noobi sõnul neil praegu oskustööjõust puudus pole, kuid sellest hoolimata jätkatakse stipendiumi maksmise traditsiooni.
“Meile läheb korda oma maakonna ja selle lähiümbruse noorte käekäik. Tartu ja Võrumaa kutsehariduskeskuste kaudu antavate stipendiumidega aitame igal aastal kahel noorel õppuril oma eesmärke saavutada,” sõnas ettevõtte juht.
Tartu kutsehariduskeskuse tööstustehnoloogia osakonna juhataja Peeter Grichini kinnitusel leiavad mehhatroonika eriala tublide tulemustega lõpetajad alati tööd. “Oskustööjõud muutub üha hinnalisemaks ning eriala lõpetanutel on tööle minnes lai valik: häid tehnikuid on vaja nii joogitööstuses, metalliettevõtetes kui ka trükikodades,” rääkis Grichin.
Pealegi on stipendium õpilasele märkimisväärne summa, mille eest soetatakse tihti erialast kirjandust, osaletakse valdkonnaga seotud huviringides ning tasutakse ka õppemaksu. Jõgevalt pärit mehhatrooniku Urmo sõnul lahendab stipendium paljud tudengi põhiprobleemid. “Nüüd saan tervislikku toitu osta, saiadieet on lõppenud!” kinnitas noormees kergendusega. Tänavusel stipendiumisaajal Urmo Kõivul valmis paar aastat tagasi täispikk elektrooniline eksperimentaalmuusika album. Teisel stipendiaadil Anto Vainikkol on lisaks headele õpitulemustele ette näidata roheline vöö karates ning ta kirjutab oma bändile muusikat.
Boheemlasest tehnikuks
Urmo jõudis mehhatroonika juurde sõbra soovitusel. “Tegime koos katseid ja ehitasime paar väikest asja. Mäletan, et kui sõber oli koju läinud, jäin ise veel edasi katsetama. See on nii põnev! Võtad mitmesugused vidinad, ühendad kokku ja vaatad, mis välja tuleb. Nokitsesin kodus pool aastat ja otsustasin tuttava julgustusel, kes õppis Võrus teisel erialal, mehhatroonikat proovida. Ma ei olnud kuus aastat koolis käinud, ei teadnud, kuidas hakkama saan, aga kui kohale läksin, siis selgus, et väga hästi,” rääkis Urmo.
Enne mehhatroonikaõpinguid rändas Urmo vaba boheemlasena ilmas ringi. Tegeles kunsti, kultuuri ja muusikaga. “2009. aastal reisisin kaaslasega, seljakott seljas, pool aastat mööda Euroopat. Mulle sai selgeks, et väljapääsmatuid olukordi ei ole. Vahel ei olnud raha ega sööki, aga lõpuks kõik alati laabus – see muutis ellusuhtumise muretumaks.”
Gümnaasiumis õppides töötas Urmo Jõgeva kultuurikeskuses helitehnikuna ja unistas koorijuhtimisest. “Aga noodist ja solfedžost ei teadnud ma midagi. Kunagisest laulmisest on saanud jorisemine,” tunnistas noormees. Muusikahuvi ei ole siiski kuhugi kadunud. Nüüd on see ühinenud tehnikakirega ning selle tõestuseks on 2012. aastal ilmunud elektroonilise muusika album. “Plaadi esitlus toimus Patarei vangla juures rannal, päris teistmoodi koht,” sõnas Urmo.
Noormees ei oskagi öelda, kas ta on rohkem tehnik, programmeerija, muusik või kunstnik. “Ma olen segu kõigest,” tunnistas ta. “Muusika, millega ma tegelen, ongi elektrooniline. See on eneseväljenduse vorm. Ma ei pea populaarsust oluliseks, vaid seda eksperimenti, mis loo käigus toimub. See on katsete mäng, kui ma ühendan erinevad jupid ja vaatan, mis tuleb. Tavaliselt tuleb midagi neurootilist,” sõnas ta.
Üldjuhul on elektrooniline muusika teatud huviringkonna sisene, aga mõnel korral on tuldud tänaval ligi ja uuritud, et oled sa nüüd see mees, kes just seda muusikat teeb. “Muusika on närviline ja kiire, selle järgi tantsida ei saa,” kirjeldas Urmo. </p>
Katsetada on põnev
Tehnikaga katsetamisest rääkimine pani Urmo silmad särama. “Jõgeva koduümbrus on nagu päris ladu. Garaaži juures annavad vanad mehed mulle igasuguseid juppe. Käin Oomi poes – ja see polegi müüt, loomulikult on kõik elektroonikahuvilised seal! Neid ei tunne lihtsalt ära, nad on täitsa tavalised inimesed,” naeris Urmo.
Praegu on noorel tehnikul käsil seadme ehitamine, millega saab muusika tegemise programme riistvara abil juhtida. “Unistus on lisada juurde paar funktsiooni, mida kommertstoodetel ei ole,” lausus ta.
Infokast
Stipendium Tartu ja Võrumaa kutsehariduskeskuste õppuritele
*A. Le Coqi stipendium on asutatud 2007. aastal Olvi fondi poolt Tartu Kultuurkapitali juurde
*Seitsme aasta jooksul on välja makstud 41 600 eurot
*A. Le Coqi stipendiume makstakse Tartu ja Võrumaa kutsehariduskeskuste mehhatroonika, lukksepa või infotehnoloogia süsteemide õpilastele
*Seni on konkursile oma kandidatuuri esitanud peamiselt mehhatroonikaõppurid
*Stipendiumi määrab komisjon, mille koosseisu kuuluvad A. Le Coqi, Tartu Kultuurkapitali ning Tartu ja Võrumaa kutsehariduskeskuste esindajad
Mehhatroonika
*On üks nooremaid ja kiiremini arenevaid tehnikasuundi
*Mehhatrooniku ülesandeks on tooteprojektide täitmine ja koordineerimine
*Eriala annab oskusi ja teadmisi intelligentsete masinate ja seadmete loomisest
*Mehhatroonikul on kõik eeldused edukaks karjääriks just kiirelt arenevates, uutele lahendustele orienteeritud paindlikes firmades
*Mehhatroonikud saavad töötada automaatika-, mehaanika ja elektroonikaspetsialistidena, samuti automaatseadmete, tehnoloogiliste liinide ning robotite ekspluatatsiooniinseneridena.
i
MARGE TASUR
