Jõgeval eelkõige saalihokinaiskonna kaptenina tuntuks saanud Marina Mošul lõpetas bakalaureusekraadiga Tartu Ülikooli slaavi ja vene filoloogia osakonna ning mõtleb sporditerminoloogia alasest eesti-vene ja vene-eesti sõnaraamatu koostamisest.
iii
Sidemed saalihokiga jätkuvad tal aga Tartu Ülikooli naiskonnas mängides ning Tartu valla meeskonda treenides. Tänavu täitub Mošulil kümme aastat sellest, kui ta saalihokit mängima hakkas. Marina Mošul koostas Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö teemal “Vene ja eesti spordi leksika — leksikograafiline aspekt”.
Kultuuri-ja spordihuviline neiu plaanib aga teemaga edasi tegelda ja tulevikus välja anda eesti-vene ja vene-eesti sporditermineid sisaldava sõnaraamatu. “Ülikooli lõputööd koostades otsisin ma raamatutest, ajalehtedest, internetist ja ajakirjadest spordiga seotud sõnu nii eesti kui ka vene keeles. Nii sain kokku mõlemakeelse sõnavaramu.
Olen mõelnud, et selle baasil võiks koostada eesti-vene, vene-eesti sporditerminite sõnaraamatu. 23-aastaselt ei pruugi mul selleks tööks aga veel piisavalt kogemusi olla, seepärast küsiksin meelsasti nõu teadlastelt ja õppejõududelt, kes sõnaraamatute koostamisega juba tegelenud,” rääkis ta.
Nõudlik treener
Marina Mošul mängib praegu Tartu Ülikooli Spordiklubi saalihokinaiskonnas ja on Tartu valla saalihokimeeskonna “Tartu Valla Torm” treener.
“Korra käisin Lähte Ühuisgümnaasiumis saalihokimänge vaatamas ja sealsed õpetajad ja poisid tegid mulle ettepaneku treeneriks tulla. Nii moodustki Tartu valla võistkond, kus mängivad kaasa ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased, vilistlased ja õpetajad,” rääkis noor treener.
“Kuigi olen loomult sõbralik ja huumorimeelne, olen treeningtundides nõudlik, sest sport on karm ja pingutusi nõudev ala,” kinnitas ta.
Mitmete sportmängude meeskonnad kogunevad pärast mänge sauna, et veidi lõõgastudes ka oma õnnestumised ja ebaõnnestumised läbi arutada.
„Sellises miljöös lasen neil omaette olla, küll aga leiame mängude analüüsimiseks teisi võimalusi, näiteks vaatame videosalvestised koos läbi,” rääkis Marina.
Mitmekülgne keeltehuvi
Tartu Ülikoolis omandas Marina Mošul teadmisi vene, ukraina, tshehhi keelest. “Olen käinud korduvalt Prahas ja mujalgi Tshehhis. Tshehhi keel on vene keelega sarnane, seepärast ei pidanud paljud venekeelsed üliõpilased selle õppimisega erilist vaeva nägema. Kuigi mu emakeel on vene keel, lõpetasin Jõgeva Ühisgümnaasiumi ja otsustasin ülikoolis tšehhi keelt õppida eesti rühmas,” rääkis sportlik neiu oma õpingutest.
Tundsin huvi, kas Marina Mošul võiks olla üks väheseid või ehk ka ainus tsehhi keele oskaja jõgevamaalaste hulgas. “Oskamisest on nüüd küll vara rääkida. Pealegi ei saa ühtegi keelt osata täielikult, sest ikka on tarvis midagi juurde õppida, ennast arendada,” tõdes ta.
Et proovida ära tudengielu nii Tartus kui ka Tallinnas, otsustas Marina jätkata magistriõpet Tallinna Ülikoolis, kus ta õpib vene keele kui võõrkeele õpetajaks. “Ma arvan, et vene keele tunnid eesti koolides võiksid olla võimalikult mängulised ja kindlasti tasuks tundides vaadata ka vene filme. Näiteks minu arvates tulevad keeleõppimiseks igati kasuks ka multifilmid,” rääkis ta.
Eesti keele sai selgeks Jõgeval
Marina Mošuli vanemad on pärit Kasahstanist, kuhu nende ukrainlastest esivanemad Siberist asumiselt põgenesid. “Sügavalt pole ma oma juuri veel uurinud ja selles osas võib mõndagi huvitavalt selguda. Näiteks võimalik, et minus on ka poola verd,” lausus ta.
“Varem Kasahstanis elanud ema ja isa tulid pulmareisile Eestisse ja külastasid ka Jõgevat, kus isa õde juba varem elas. Nad otsustasid Jõgevale elama jäädagi, sest leidsid, et Eestis on paremad tingimused kui Kasahstanis, ja mina olen sünnist saadik elanud Jõgeval. Mu vanemad on mulle alati toeks ja nad on inimesed, keda ma imetlen. Siin on aga vene keelt kõnelevaid inimesi vähem ja nii tekkis paratamatult vajadus suhelda rohkem eestlastega. Nii on mul eestlaste hulgas palju sõpru ja ka keele olen hästi selgeks saanud,” rääkis Marina.
iii
JAAN LUKAS
