Sesside ajal on Tartu Ülikooli Raamatukogu uksed avatud keskööni. Võimalus hiliste tundideni õppida ja silmaringi avardada saab teoks tänu üliõpilasesinduse jõupingutustele ja abile. Tudengiühenduse aseesimeheks valiti hiljuti õigusteaduskonna kolmandal kursusel õppiv jõgevlane Jens Raevald. Tegelikult võib aga kogu üliõpilasesindust lausa jõgevamaalikuks lugeda.
Juuratudeng Jens Raevald sai Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusest (TÜÜE) teada esmakursuslasena, kui kõiki üliõpilasi sinna kandideerima ergutati. Tihtipeale kuulevadki üliõpilased esinduse olemasolust ennekõike valimiste ajal, sest paljusid ei huvita asjad, mille eest ei saa ainepunkte ega raha. Jensi eesmärk on aga õppimise kõrval usinasti ka üliõpilaselu korraldamisel osaleda. Nii valitigi ta tänavu 12 aprillil üliõpilasesinduse aseesimeheks.
“Mõistagi tuli eelnevalt tutvustada oma programmi, kus pöörasin tähelepanu traditsioonilistele puudujääkidele, nagu teabe kehv levik, olmeküsimused teaduskonnas jne. Praeguseks olen lühikest aega ametipostil olnud, mistõttu pole veel suurt midagi ära teha jõudnud. Kavas on teha ettepanek aineskursuste tagasisideme parandamiseks ning soov luua teaduskondadesse oma esinduskogud, kes lahendaksid olme- ja õppetöökogemusi kohapeal,” rääkis Raevald.
Jõgeva noori juhtivatel kohtadel palju
Jens Raevald on enda arvates oma ühiskondliku energia kaasa saanud emalt Heli Raevaldilt, kes on sotsiaalkeskuse Elukaar juhataja ning Jõgeva linnavolikogu liige. Edukat tõusu üliõpilasomavalitsuses põhjendab ta aga ka Jõgeva päritoluga.
“Juba enne üliõpilasesindusse kuulumist sai sain selle kohta teavet omakandimehe Holar Sepa käest, juhatuses olen aga koos Jõgeva Gümnaasiumi vilistlase Alo Lõokesega. Esinduse 31 liikmest on tervelt viis käinud Jõgeva koolides ning meie teabespets on Põltsamaalt. Nii on ühe elaniku kohta Jõgevamaa ikka väga palju TÜÜE liikmeid andnud. Jõgevamaalt pärit noori on Tartu organisatsioonid täis ning anname kõva panuse Lõuna-Eesti keskuse kultuuriellu. Ka statistika ju väidab, et Jõgeva on Tartu migratsioonipump, loovutades ülikoolilinnale rohkem inimesi kui ükski teine maakond. Omamoodi on see aga kurbki,” tõdes noormees.
Asjalikud suhted ülikooli juhtkonnaga
Enamik tudengeid üliõpilasesinduse liidreid nägupidi ei tea. “Tavatudengi kokkupuude TÜÜE-ga on, kui mõni esinduse liige “pommitab” tema postkasti kutsetega üritustele või kutsub projektidesse osalema,” selgitas ta.
Suhteid ülikooli juhtidega peab Jens asjalikeks, sest juhtkond näeb esinduses pigem tuge kui konkurentsi. “Ka Tartu Ülikooli seaduse arutelul oleme paljude kurvastuseks võtnud mitte kategooriliselt vastu oleva positsiooni, vaid pigem üritanud sinna ettepanekuid teha,” täpsustas ta.
Üliõpilane Raevald märkis, et juristiks õppimine tuleb kasuks ametlikul suhtlemisel ja dokumentide koostamisel.
“Praegu tulebki enamik esindusest kolmest suurest teaduskonnast: õigus, loodus-tehnoloogia ning sotsiaal ja haridus. Üliõpilastel, kel on soovi aga üliõpilasesinduse liikmeks saada, tuleb õigel ajal esitada avaldus sinna kandideerimiseks, valimistel teaduskonna parim olla või üldpingerea alusel sisse saada. Kandideerida ja ise valida võivad ka avatud ülikooli üliõpilased, kolledžite liikmed, doktorandid,” selgitas Jens.
Tulevane jurist Jens Raevald on ka korporatsiooni Revalia liige. Kõikide akadeemiliste organisatsioonide põhimõtteks on eestluse ja ajalooliste traditsioonide kandmine. “Meie oleme suhteliselt väike korporatsioon, mistõttu raha ja kuulsust on vähem, ühtehoidmist aga rohkem.”
Noortele, kes plaanivad tänavu sügisel ülikooli õppima tulla, on Jens Raevaldil soovitus: “Kõrgkoolis pole mõtet käia ainult punkte saamas ja töid esitamas. Tuima näoga kodu-kool pendeldamine ei vii kuhugi. Tarvis on olla ühiskondlikult aktiivne ja osaleda seltsielus ja muudelgi koolivälistel üritustel. Samas ei maksa ka kodukanti unustada, sest kuigi Tartus tuuakse tudengitele kõik põnev kandikul kätte, ei tähenda see, et elu ja vaimne tegevus on võimalik ainult linnas, kus elanikke 1000 000 ja enam.”
i
JAAN LUKAS
