Lihtsalt niisama moe pärast pole Jõgeva linna vaja ringristmikku ehitada, rahale, mis selleks kulub, tuleks leida mõistlikum kasutusviis.
Ringristmikku on vaja selleks, et liiklust rahustada. Jõgeva linnas puudub tihe liiklus, mida tuleks rahustada. Kui seda rsitmikku on keeruline ületada, siis tasuks mõelda pigem valgusfoori peale või hoopis nn lamavale poitseinikule. Tegemist on linnasisese teega, kus tuleks kiirus maha võtta. Suurel tänaval on alates kesklinnast kiirusepiirang 30 kilomeetrit tunnis. Võib olla tasuks piirangu kehtivust pikendada Piiri ja Puiestee tänava ristmikuni.
Probleeme pole minu hinnangul ka nähtavusega sellel ristnmikul.
Kõnealusel ristmikul on lähiajaloos olnud vaid üks vigastatutega liiklusõnnetus, seal libises ja kukkus üks mootorrattur valesti valitud sõidukiiruse tõttu.
Olen teedeehitaja ja projekteerija. Hea meelega ma ei projekteeriks Jõgevale ringristmikku. Ringristmik muudab põhjalikult olukorda liikluses, mis võib tekitada hoopis hullema olukorra. Minu kogemus näitab, et kui olukord põhjalikult muutub, näiteks tuleb ümbersõit, siis tuleb palju õnnetusi. 2005. aastal kui Jõgeva-Mustvee maanteel oli ümbersõit Igavere silla ümberehituse ajaks, toimus seal kolm liiklusõnnetust, kus inimesed said vigastada.
Talvel on probleeme lumekoristusega, kus autod sõidavad otse ja on tehnilisi vigastusi. Need asjad tavaliselt juhtuvad.
Ringristmiku ehitamiseks võib kuluda kuni 300 000 eurot. Selle rahaga oleks minu hinnangul mõistlik hoopis tänavad ja samuti kõnniteed korda teha ning korrastada linnas liiklusmärke. Jõgeva tänavad ei ole nii heas korras. Tartu poolt tulles seisab Suurel tänaval turu juures liiklusmärk, mis keelab turule sissesõidu. See märk on väga ebaõnnestunult paigutatud, sest pole korralikult nähtav. Kui autojuht sealt sisse sõidab, saab ta trahvi.
Miks poliitikud annavad mõttetuid lubadusi? Kui linnas tahetakse midagi ära teha, siis võiks tõepoolest alustada kõnniteedest.
VALERI VOLKOV, projekteerija
