On kurb, et inimesed sünnivad Jõgeval, veedavad siin oma lapsepõlve ja koguvad tarkust, kuid hakkavad üsna pea unistama kodulinnast lahkumisest. Täiskasvanuks saades enamik lähebki, ainult üksikud jäävad.
Kuigi Jõgeva teid ei saa enam kuumaastikuga võrrelda ja ka linna elukeskkond on kaasaegseks muutunud, kirjeldavad noored oma kodulinna sõnaga pommiauk. Sellepärast elabki linnas inimesi, kes unistavad sellest, kuidas Skandinaavias hea töökoht leida ja sinna elama asuda.
Linn olgu inimese jaoks
Riigi tasandil on pikemat aega otsitud Eesti Nokiat, kuid see on leidmata. Jõgeval on piisavalt raha betooni valatud, miks ei võiks meie kodulinna Nokiaks olla siin elavad inimesed, eriti noored? Täpselt nii, nagu investeeritakse infrastruktuuri, et ettevõtteid kohale meelitada, võiks linnavalitsus mõelda, kuidas oma elanikke kodulinnas hoida.
Kui tahame, et sünniks lapsi, siis peab ka noortele peredele elukoha andma. Korterid, mis on seni linna omandusse sattunud, on maha müüdud, kuid edaspidi võiks need noortele peredele jagada.
Teiseks tuleb mõelda sellele, et noortel oleks Jõgeval ka pärast kooli lõpetamist meelelahutus- ja arenguvõimalusi, samuti töökohad. Üks võimalus on investeeringute meelitamine. Oluline on ettevõtliku vaimu tekitamine. Kui Silicon Valley edu saladust vaadata, siis pole selleks mitte nutikad ideed, mida müüakse üle maailma, vaid USA väikelinnas valitsev ettevõtlusvaim, tänu millele teab iga kümneaastane, kuidas oma idee ellu rakendamiseks kapitali kaasata. Kõige lihtsam lahendus oleks hakata kohalikele ettevõtjatele koostöös EAS-iga tasuta motivatsioonikoolitusi korraldama. See võib neis sünnitada maailmavallutuslikke plaane.
Raamatukogu kui noorte- ja loomekeskus
Soomlased on aru saanud, et noortel võib raamatute lugemine ja raamatukogus käimine kompenseerida kehva kodust majanduslikku ja kultuurilist tausta. Eestis eelistatakse noorte vabaaja sisustamisel noortekeskusi. Raamatukogudel on noortekeskustega võrreldes suuremad võimalused teismeliste hingetühimikku sisukalt täita. Ideaalsem oleks, kui noortekeskuste ruumid paikneksid raamatukogudega samades hoonetes.
Hetkel on raamatukogud mälu-, hariduse- ja kultuuriasutused. Peamine säilitusese on raamat, mis jutustab lugu. Edaspidi võiksid raamatukogud tegelda kõigi valdkondadega, mille eesmärgiks on lugude jutustamine (teater, kino, muusika, filmindus). Näiteks õpetatakse noortele muusikavideosid või filme tegema, programmeerimist, kas või tavalist kodulehekülge loma . Idee teostumisel tuleks lähtuda sellest, et toimuks lugude jutustamine. Maailm on karm, et selles läbi lüüa, on vaja osata OMA LUGU rääkida.
Andekad inimesed tulevad selliste seinte vahelt, kus neile õpetatakse faktipõhiseid teadmisi omavahel loominguliselt risti ja rästi kokku panema ning vaatama, mis edasi saab. Kui sellist katsetamist toetab uusima tehnika kasutamise võimalus, siis võib juhtuda, et tulemuseks on ühiskonna kiirem tehnoloogia areng. Just sellist arengut võikski raamatukogu edaspidi oma tegevusega toetada ja soodustada.
Jõgevalt saab maailma vallutada
Paljud jõgevalased on lugenud meediast minu lugu lootusetutest terviseprobleemidest. Neis artiklites pole kirjutatud sellest, kuidas linnavalitsuse sotsiaaltöötajad minus uuesti unistamisvõime tekitasid. Tänu nendele unistan kahest asjast: et lähema viie aasta jooksul vändataks Hollywoodis minu kirjutatud stsenaariumi järgi mängufilm ja et minu romaanid jõuaksid rahvusvahelisse müüki. Usun, et minu unistused täituvad just Jõgeval elades ja ma ei pea selleks reaalselt maailma vallutama minema.
Täpselt samamoodi tuleb noori unistama innustada. Ei tohi ka täiskasvanuid unustada, sest nemadki on kunagi unistanud kas maalikunstnikuks või näitekirjanikuks saamisest. Seda kõike saab Jõgeval elades teha, aga enne peab need inimesed uuesti unistama innustama.
i
TOOMAS REISALU, ajakirjanik
