Jõgeva maavalitsuse delegatsioon käis jürikuu lõpul Lätimaal, et tutvuda Valmieras tegutseva jäähalli ja spordikeskusega ning nende majandamistingimustega. Eesmärk oli koguda mõtteid ja saada ideid Eesti jääspordikeskuse võimalikuks loomiseks Jõgevale.
“Valmieras käis initsiatiivgrupp, kelle jaoks iga uus kogemus ja positiivne tagasiside lisab jõudu edasiseks tegutsemiseks. Soomes töötavate jäähallide kohta on meil teavet piisavalt, kuid meie majandustingimused on lähedasemad Lätiga. Seetõttu otsustasime enne jääkeskuse ideeprojekti koostamist vaadata ka lõunanaabrite poole. Ikka selleks, et meie ootused paremini täituksid,” põhjendas maavanem Viktor Svjatõšev Lätis käimist.
Läti jääspordi tase on, teadagi, kõrge. Riigis on kakskümmend tehisjääväljakut, millest enam kui pooled on ehitatud iseseisvuseaastatel. 25 000 elanikuga Valmieras valmis jäähall viis ja pool aastat tagasi. Jäähall kuulub suure ja nüüdisaegse spordirajatise juurde, mille ehteks on esinduslik spordihall ning kunstmuruga jalgpallistaadion. Tegu on Vidzemese olümpiakeskusega. Kogu kompleksis on tööl 12 inimest.
Lätlased kinnitasid jäähalli tasuvust
“Spordibaasi ehitamisel oli riikliku olümpiakomitee rahaline panus 60 ja kohalikul omavalitsusel 40 protsenti. Nüüd, baasi ülalpidamisel on need protsendid vastavalt 35 ja 65. Kui vaja, saame omavalitsuselt dotatsiooni. Rääkides aga jäähallist eraldi, võin sajaprotsendilise kindlusega väita, et see majandab ennast eraldi võttes täielikult ära,” kinnitas Valmiera jäähalli spetsialist Janis Lauris.
Kui jäähall avati, leidis see aastas kasutamist 9,5 kuud. Nüüdseks on hooaeg kuu võrra pikenenud, sest nõudlus treeninglaagrite korraldamiseks on suvekuudel suur. “Lõpetame hooaja mai keskel ja alustame uut juuli algul,” rääkis Lauris. Jäähall avatakse tavaliselt kell 10 hommikul ning õhtune viimane kasutusaeg algab üldjuhul 22.30.
Just suvekuudel tahavad vaikses Valmieras oma laagreid korraldada tippklubid, kes toovad hallile kenasti sisse. “Nõudmised on siis suured, kuid oleme suutnud klubidele vastu tulla ja see töö tasub end kuhjaga ära. Samas ei mahu Riia Dünamo ja Moskva Krõlja Sovetov korraga laagrisse, tuleb eraldi ajad leida,” selgitas Lauris. Läti esindusmeeskond kasutab Valmierat pidevalt oma laagripaigana, et harjutada Riiast kaugemal.
Jäähalli administraatorite sõnul saadakse Venemaalt ja Soomest suuri klubisid siia nii isiklike tutvuste kui reklaamide kaasabil. Kes korra käinud, tuleb tagasi.
Tunni hind on jäähallis 100 latti ehk ca 2200 krooni. Et ots otsaga kokku tulla, on vaja müüa päevas ära neli tundi. See ei olevat probleem, sest piirkonnas teisi jäähalle pole. Lähemad jäähallid on Riias, umbes 100 km kaugusel.
Kuidas Valmiera jäähall sündis, kaua numbrite üle vaieldi ja majanduslikke põhjendusi otsiti, sellest rääkis Lauris: “Ehitusotsus sündis, nagu ikka, poliitilise otsusena. Arvan, et ega teil Eestiski asi teistmoodi käi. Üksteisele numbrite tõestamisega ei jõua kuhugi.”
Kasutajatest puudust ei tunta
Jäähallis, kus on 532 iste- ja 200 seisukohta, toimuvad nii jäähoki kui iluuisutamise treeningud. Hokitreeningutel käib regulaarselt (vähemalt kaks korda nädalas) 400 harrastusmängijat ning 100 last. Lisaks toimuvad ühel õppeveerandil koolilastele regulaarsed uisutamistunnid. Lähiajal on plaanis avada ka spordiklassid, et jäähalli veelgi optimaalsemalt kasutada.
Valmiera esindusmeeskond, mis koosneb amatööridest, mängib Läti I liigas (mitte meistriliigas) ja teine koosseis
“Valmieras hakati hokit mängima 1950. aastatel. Kui meil oma jäähalli polnud, käidi sügisel ja kevadel mängimas Riias. Seal saime jääaja tavaliselt kell 12 öösel. Nii et hokimehed jõudsid Valmierasse tagasi kaks-kolm öösel, aga mängiti,” meenutas Lauris endisi aegu.
Tavauisutajatele on loodud avaras jäähallis kõik võimalused emotsionaalselt sportida. Uiskude laenutamine maksab üks latt, tund uisutamist kaks latti. Ja kasutajatest puudu ei tulevat.
“Jäähalli tasub kindlasti ehitada, see on meie suure spordikompleksi peamine tõmbenumber. Ainult ehitusel tuleb väga täpselt kinni pidada kõikidest nõuetest, mis puudutavad ventilatsiooni, soojustamist või külmutusseadmeid. Siis on pärast lihtsam. Ja kõik agregaadid peavad olema uued. Ning kindlasti kaks jäämasinat, sest vastasel juhul võite ootamatult hätta jääda, aga tippmeeskondade laagrite ajal seda juhtuda ei tohi,” julgustas Lauris jõgevalasi, lisades, et Valmiera ja Jõgeva võivad selles osas ka koostööd teha.
Eesti Jäähokiliidu juhatuse liige Raul Oja, kes samuti Valmieras käis, leidis, et Jõgeval on Valmiera kogemustest mõndagi õppida. “Selline rajatis peab olema väga täpselt ja põhjalikult planeeritud. Siis on selle ülalpidamine märksa lihtsam ja täituvus suur.”
Maavanem Svjatõšev toonitas kokkuvõttes, et ka Jõgeva peab kavandatava jääkeskuse loomisega tulevikku vaatama, et see linna tõmbekeskuseks muuta aitaks. “Selles suhtes oli Lätis käik meile väga vajalik ja julgustav, et oma ideedega edasi minna.”
i
TIIT LÄÄNE
i
Välismaa klubid tulevad
Jõgeva linnapea Kalmer Lain
Maakonna spordielu on juba tõestanud, et siia saab treeninglaagritesse kutsuda välismaa klubisid. Häid näiteid on seoses korvpalliga nii Kuremaal kui ka Mustvees.
Kui spordikompleksi juhtkonnal ja töötajatel on silme ees eesmärk, mille poole püüeldakse, siis see väljendub ka keskuses valitsevas õhkkonnas. Külalislahkus, kompetentsus ja head tingimused meelitavad siia spordisõpru nii lähemalt kui kaugemalt.
Külaskäik andis kindlust, et hea tahtmise ja müügitöö korral on partneritega koostöös võimalik spordikompleksi ülal pidada.
Kehalise kasvatuse tunnid kooliõpilastele
OÜ Juta&Kaido juhataja Kaido Lehtla
Spordihoone Virtus ja tulevane jää-alade keskus peaksid moodustama ühtse keskuse, kus lisaks spordisaalidele paikneksid ka sooja toitu pakkuv kohvik, majutus, uisulaenutustuba. Jäähallis ja teisteski saalides võiksid toimuda kehalise kasvatuse tunnid kooliõpilastele. Spordikompleksi edukas töötamine eeldab professionaalset müügitööd. Eriti hea oleks variant, kui kompleksi juhataja on ka võimekas müügimees.
Noorteklassis tulemused käes
SA Jõgeva Sport juhataja Hanno Koll
Valmiera jäähall on avatud alles viiendat aastat ja selle ajaga pole veel jõutud meistriklassis tulemusteni, kuid noorteklassides on head tulemused juba olemas, mis loob varsti eeldused konkureerida ka meistriklassis. Lisaks kahekümnele Läti klubile treenib seal hooajaliselt klubisid nii Venemaalt kui ka teistest riikidest, kaasa arvatud Eestist.
Omavalitsus maksab kinni algõppe
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja Klaire Ründva
Enamiku Valmiera jäähalli ja kogu spordikompleksi kasutamisest hõlmavad treeningtunnid. Treenimas käivad nii lapsed kui ka olümpiakoondislased. Sportimisvõimalusi tahetakse pakkuda ka harrastajatele, väga nõutud on treeninguajad. Vaba on vaid mõni üksik tund, samas pakutakse võimalust uiske laenutada. Kolmandal õppeveerandil toimuvad jäähallis koolitunnid, kusjuures kohalik omavalitsus maksab kinni uisutamise algõppe.
Jäähalli teemal küsitles JAAN LUKAS
