Rewooli direktori Evi Petseri sõnul jõuab Jõgeval kedratud lõng ka Prantsusmaale ja Itaaliasse.
“Ei ole nii, et Lõuna-Euroopa soojad maad villast lõnga ei vaja, vajavad küll,” kinnitas ta. Euroopas on Rewoolil pea igas riigis edasimüüjad, samuti ka Jaapanis.
Veel on ettevõttel kaks edasimüüjat Ameerikas, neist üks Alaskal. “Sügis on väga hea müügiaeg. Alaska kohta ei oska enne midagi öelda, kui hooaeg algab,” rääkis Petser.
Tema sõnul on nende eesmärk leida võimalikult palju värvilise lõnga edasimüüjaid.
Tänavu suvel on Rewooli inimesed väga palju käinud ka Eestis peetavatel laatadel ja käsitööpäevadel ning huvi Rewooli lõngade vastu on käsitöömeistrite hulgas suur. Enamikest kauplustest kahjuks Jõgeval valminud lõnga osta ei saa, sest eelistatakse odavamat, siin toodetu pole aga just madalast hinnaklassist. Eestist villa saamisega Rewoolil probleeme pole. Paljud lambapidajad on villatööstuse esindajad kohale kutsunud ja sorteerivad villa saadud näpunäidete järgi. Korralikult sorditud villa eest saab kõrgemat hinda. “Lambapidajad sordivad nüüd villa usinasti ja meil on ka kergem, sest me ei pea palkama eraldi inimesi villa sortima, vaid võime kohe materjali töösse anda,” rääkis Petser.
Kolmandik villa tuleb osta ka Rootsist, sest paraku pole meil kuigi palju soome peenvillalamba pidajaid, mida on vaja lõnga pehmendamiseks. Mida peenemad on villakiud, seda pehmem lõng tuleb.
Ka Eestis kasvatatakse piisavalt gotlandi lammast. Veel võiks ristata lihalambaid dorsetiga. Dorseti jäärasid müüvaid talusid on Eestis piisavalt, see tõug parandab villa kvaliteeti. Dorset annab palju järglasi ja sobib ka lihalambaks.
Eesti maatõugu lamba villast kedratud lõngast saab häid sokke ja põrandavaipu, see lõng on aga jäme ja tugeva kiuga ning kampsuniks hästi ei sobi. Ostja eelistab enamasti pehmemast lõngast kampsuneid.
HELVE LAASIK
