Jõgeva kultuurikeskuses sai möödunud laupäeval näha eesti tantsuloojate uusi naistetantse, millest nii mõnelgi on lootust pääseda 2016. aasta juunis toimuva II Eesti Naiste Tantsupeo kavva. Parimaks uueks tantsuks tunnistati Kätrin Järvise loodud “Leemekulbiliigutajad”.

Uute naistetantsude konkursil osales 36 tantsu. Suurem osa neist olid loodud naisrühmadele, ent oli ka neidudele ja memmedele  mõeldud tantse. Neid hindas asjatundlik žürii, millesse kuulusid Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan. Uudisloomingut jälgisid tähelepanelikult ka II Eesti Naiste Tantsupeo kunstilise toimkonna liikmed: nemad hakkavad lähitulevikus ju peo repertuaari valima ja üheks varasalveks, kust seda võetakse, on just uute naistetantsude konkursilt kogutud “saak”.

Kui 36 võistlevat tantsu tantsitud said, läks žürii otsuseid tegema, naiste tantsupeo kunstiline toimkond ja publik vaatasid aga ära veel 11 tantsu, mis ühel või teisel põhjusel konkursil osaleda ei saanud, ent mis võiksid samuti peokavva sobida. Nii et ühtekokku tantsiti möödunud laupäeval Jõgeva kultuurikeskuses ette 47 lugu. Tantsumaratonil osales 28 rühma: 18 nais-, seitse neidude ja kolm memmede rühma. Jõgevamaad esindasid Jõgeva folklooriseltsi Jõgevahe Pere nais-, neidude- ja memmederühm, Laiuse rahvatantsuseltsi Meie Mari naisrühm, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Pajusi neidude etnotantsurühm.

“Ühelgi konkursil ei saa kõik võitjad olla. Aga siin ja praegu me seda siiski oleme: me kõik oleme paljude toredate uute tantsude jagu rikkamaks saanud,” ütles konkursi lõpetamisel folklooriseltsi Jõgevahe Pere juhatuse esimees Airi Rütter.

Lihtne ja lõbus

Ehkki teatud mõttes olid võitjad tõesti kõik, anti esikohadiplom siiski vaid ühele tantsuloojale – tantsuansambli Sõprus mitme rühma juhendajale Kätrin Järvisele. Tema võidutantsu pealkirjaks oli “Leemekulbiliigutajad” ja selle esitasid Sõpruse I segarühma naised. Lisaks žüriile jäi nimetatud tants silma ka kahele toetajale: oma eripreemia andsid sellele nii Jõgeva majandusühistu kui ka riigikogu liige Aivar Kokk.

“See tants sündis suhteliselt lihtsalt,” ütles Kätrin Järvis. “Saatemuusika valisin Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri plaadilt, mida suvise tantsupeo ajal tantsujuhtidele kingituseks jagati. Vello Ainsalu pala algne pealkiri küll söögitegemisele ei viidanud, aga mina otsustasin tantsu siiski sellega seostada, sest järgmise naiste tantsupeo teema on “Mehe lugu” ja meestele on see, et naine süüa teeks, väga oluline. Püüdsin teha võimalikult lihtsa ja lõbusa tantsu ning paistab, et see meeldis nii žüriile kui ka tantsijatele.”

Kätrin Järvis oli edukas ka esimese naiste tantsupeo eelsel uute tantsude konkursil, mis peeti 2010. aasta aprillis ja samuti Jõgeval. Siis sai tema “Tulõq aga tulõq” teise koha.

Võidurõõmu sai laupäeval maitsta ka üks Jõgevamaa tantsulooja: Ave Lääne “Kats sõsart”, mille kandis ette Jõgevahe Pere neiduderühm, tunnistati kolmanda koha vääriliseks.

“See tants sai tegelikult päris ammu tehtud. Algul Koolitantsu jaoks, pärast sai see aga esitatud tantsupeo “Puudutus” eelsele uute tantsude konkursile. Seal see tähelepanu ei äratanud. Ja eks see oli natuke uisapäisa tehtud ka: olin liiga palju samme kokku kuhjanud. Nüüd tegin tantsu natuke rahulikumaks ja see saigi tükk maad parem,” jutustas Ave Lääne.

Vähem kui kuu aega enne konkurssi tõi Ave ilmale pisipoja. Nii et vahepeal tuli uue tantsu proovidesse väike paus teha.

“Kõigepealt tegime natuke proovi, siis sünnitasin ja siis tegime jälle natuke proovi — ning nii see tants selgeks saigi!” ütles Ave naerdes.

“Saak” oli suur

Uute tantsude konkursi žürii esimees Ilma Adamson tõdes, et loomevõistlusi korraldatakse tantsuvaldkonnas üsna tihti, ent “saagid” väikseks ei jää, sest päris palju noori tantsuloojaid on peale kasvanud. Ka Jõgeva konkursil oli palju eripalgelisi, aga samas ühtviisi naiselikke tantse. Osa neist olid siiski kvaliteedi poolest teistest üle.

“Paremad tantsud oli huvitava karakteriga ja vastasid ka teemale. Teema peab tantsust välja tulema, kui ei tule, on see suur puudujääk. Ja paraku oli ka selliseid näiteid,” ütles Ilma Adamson.

“Muusika annab ise rütmi ette. Ning tantsulooja peab suutma muusika liikumisega täita. Ka selles osas oli paljudel puudujääke. Mõni tantsulooja pelgas aga kordusi ning püüdis kramplikult kogu aeg uusi liikumisi pakkuda, samal ajal kui vaataja oleks meelsasti mõnd juba nähtud toredat elementi uuesti vaadanud,” ütles žürii liige Helle-Mare Kõmmus. “Positiivse poole pealt märgiksin aga seda, et naiste, neidude ja memmede tantsud eristusid üksteisest piisaval määral ning olid kõik tantsijatele eakohased.

Ilma Adamsoni sõnul pole tantsu loomine sugugi lihtne ning noori autoreid tuleks sellel alal tulevikus natuke harida.

“Aga tantsusündmuste korraldus on siin, Jõgeval alati superhea ja ladus,” kiitis Ilma Adamson.

Konkursi korraldamisel lõid kaasa kõik folklooriseltsi Jõgevahe Pere rühmad. Lisaks sellele tuli neil esinemiseks valmistuda: viis naiste-, kaks neidude ja kaks memmede tantsu tulid konkursipäeval ettekandele just Jõgevahe Pere rühmade esituses. Aga eesti naine saab ju kõigega hakkama!

Uute naistetantsude konkursi paremad

I koht (500 eurot) — “Leemekulbiliigutajad”; autor Kätrin Järvis, esitasid tantsuansambli Sõprus I segarühma naised;

II koht (300 eurot) — “Aja lugu”; autor Ulrika Grauberg, esitas Haapsalu neiduderühm Läki Tantsule;

III koht (200 eurot)— “Kats sõsart”; autor Ave Lääne, esitas folklooriseltsi Jõgevahe Pere neiduderühm.

Žürii eripreemiad (à 100 eurot):

• “Piigade polka Pöitse poistele”; autorid Piret Kunts ja Eliisa Epro, esitas Ääsmäe neiduderühm;

• “Üle vainude”; autor Madli Teller, esitas Jõgevahe Pere naisrühm;

• “Tervitus! Kas tantsime krakovjakki?”; autor Tiiu Aasa, esitas Kuusalu vanaemade tantsurühm Tiiu.

Konkurssi toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Jõgeva linnavalitsus, Jõgeva kultuurikeskus ja Jõgeva muusikakool, E-Piim, Jõgeva majandusühistu ja riigikogu liige Aivar Kokk.

RIINA MÄGI