Tänavust Eesti kultuurisuve ilmestasid XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Möödunud reedel tunnustati Jõgeva kultuurikeskuses neid jõgevamaalasi, kes aitasid maakonna kollektiividel laulu- ja tantsupeole jõuda ning neid Tallinnas toetasid.
Sarnaseid tänusündmusi korraldatakse laulu- ja tantsupeo järel kõigis Eesti maakondades. Jõgevamaal tulid koori- ja orkestridirigendid, tantsujuhid, rahvapillikollektiivide juhid, laulu- ja tantsupeo tuleteekonda korraldanud ning Tallinna majutuspaikades taustajõududena tegutsenud kokku maavalitsuse ning laulu- ja tantsupeo maakondliku kuraatori Pille Tuti kutsel. Teemakohase kingitusena andis Jõgeva maavanema kohusetäitja Viktor Svjatõšev neile üle tänavu ilmunud raamatu “Rahvarõivaid Vooremaa veerelt”, milles tutvustatakse praeguse Jõgevamaa piirides kunagi kantud rahvarõivaid.
Tallinnast tulid meie laulu- ja tantsurahvale tunnustust ning sooje kallistusi ja käepigistusi jagama tänavuse laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva ning Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee, tantsutoimetaja Vaike Rajaste ning muusikatoimetaja Kersti Seitam.
“Jõgevamaa oli laulu- ja tantsupeol igati väärikalt esindatud,” ütles Aet Maatee. “Peost möödunud kahe ja poole kuuga on aga muljed ja mälestused parajal määral settinud ning nüüd on neid tore üksteisele jagada.”
Põlvkondade vahetus
Tänusündmusel saidki meenutusteks sõna Jõgevamaa muusika- ja tantsukollektiivide juhid Urmas Mägi, Maret Oja, Meeli Nõmme, Sirje Kiis, Virve Muser ja Eha Niglas.
Põltsamaa linnaorkestri ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi puhkpilliorkestri dirigent Urmas Mägi, kes ainsa meie maakonna esindajana ka laulupeol dirigendipulti pääses, tõi suurest peost ja selle eelproovidest kõneldes välja mitu positiivset momenti. Tema sõnul pälvisid puhkpilliorkestritele peoks tellitud uued lood ja seaded nii orkestrantide kui ka publiku heakskiidu.
“Kõige suuremat rõõmu teeb aga see, et meie puhkpilliorkestrites on toimunud ulatuslik põlvkondade vahetumine,” ütles Urmas Mägi. “Noorteorkestrid on võimekad, hea koolituse ja kõlakultuuriga ning see hakkab positiivselt mõjutama kogu üldpilti.”
Jõgeva põhikooli neidude koori, Jõgevamaa gümnaasiumi segakoori ja Palamuse segakoori Kuus Õuna dirigent Maret Oja tunnistas, et nii temale kui ka mitmele teisele dirigendile, kellega ta vestelnud, tundus laulupeoeelne aasta üsna väsitav. Muu hulgas küttis pinged üles Erkki-Sven Tüüri ja Peep Ilmeti laulu “Taandujad” ümber toimunu: kui segakoorid selle keerulise laulu juba enam-vähem selgeks olid saanud, kerkis äkki üles oht, et laul repertuaarist üldse välja jääb.
“Aga tänu sellele, et teisel eelproovil oli kõigil segakooridel “Taandujate” ettekandmine kohustuslik, tuli see laulupeokontserdil väga hästi välja,” sõnas Maret Oja.
Mälestus kogu eluks
Põltsamaa ühisgümnaasiumi mudilas- ja poistekoori dirigent Meeli Nõmme kinnitas, et laulupidu puudutas kõiki lauljaid, ka kõige pisemaid.
“Mudilas- ja poistekooride repertuaar oli huvitav ja mitmekesine, aga tavakooli lapsele ka üsna raske,” ütles Meeli Nõmme. “Mõni laps jättis kooris laulmise seepärast ka katki, ent kes peole jõudsid, olid väga õnnelikud. Kui poistekoori poistega — kõigile oli see esimene laulupidu — lauluväljakule esimesse proovi jõudsime, hüüatas nii mõnigi laululava varem ainult telekast või pildilt näinu: “Oh, kui suur see on!” Sügisesed esimesed proovid algasid meil aga laste endi soovil laulupeo DVD vaatamisega. Esimene laulupeokogemus jääb lapsi saatma kogu nende eluks.”
Tantsujuhid Virve Muser ja Sirje Kiis ei vahendanud seekord enda, vaid hoopis Laiuse naisrühma Meie Mari tantsija Raine Lindepuu peomuljeid. Neid emotsionaalseid, vaimukaid ja kujundirohkeid ridu kuulati hiirvaikselt.
Iga laulu- ja tantsupeo lõpp on tegelikult uue algus. Jõgeval saab veel enne järgmist “suurt” tantsupidu, 2016. aastal teoks II Eesti Naiste Tantsupidu. Selle peoga seotud plaanidest kõneles kokkutulnutele folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütter.
Hirvo Surva, laulupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kunstiline juht:
Olen käinud mitme maakonna tänusündmusel ja kordan igal pool, et peo kordaminek sõltub igast lauljast, tantsijast ja juhendajast, aga ka koristajast, turvamehest ja arstist. Laulu- ja tantsupidu ei saagi seostada sõnaga “mina”, vaid ainult “meie”. Kui iga peoprotsessis osaleja ettevõtmisse oma hinge paneb, siis sünnib hingede mosaiigist tõeline ime.
RIINA MÄGI
