Korraldajateks olid Jõgeva Sordiaretuse Instituut, väetiste ja taimekaitsevahendite maaletooja AS Kemira GrowHow ning taimekaitsevahendite maaletooja Bayer GropScience.
Ilusad ilmad meelitasid kokku palju rahvast
Osalejaid oli kokku üle 500, üritus toimus kahel päeval.
Kohaletulnud käisid gruppidena Jõgeva Sordiaretuse Instituudi katsepõldudel tutvumas umbrohu- ja taimehaiguste tõrjega ning väetiste mõjuga tereviljale.
Jõgeva SAI teadurid rääkisid katsepõldudel põllumeestele reaalsete näidete baasil erinevatest odra-, rukki-, nisu-, kaera- ja rapsisortidest. Nii said põllupidajad kohapeal katselappidel kasvavaid sorte omavahel võrrelda.
Pärast lõunat demonstreerisid põllumajandustehnika maaletoojad reaalsetes töötingimustes erinevate firmade taimekaitsepritse.
Kokkuvõtete tegemisel öeldi korraldajatele, keda oli üle 50 inimese, ainult kiidusõnu. Päevad ise olid väga töised. Ürituse korraldanud firmade püsikliendid, kes olid osalejate hulgas enamuses, olid probleemide arutelul väga aktiivsed.
Ühe korraldaja, AS Kemira GrowHow arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul korraldatakse taolisi üritusi ka mujal. “Nii käisime meie oma klientidega juba kolmandat korda Inglismaal, Sereal?i teraviljaõppepäeval,” lisas ta.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel pidas üritust kordaläinuks juba seetõttu, et üle hulga aja olid Jõgeval ilusad ilmad.
Põldudelt võib oodata head saaki
“Osalejaid oli palju. Tänavu oli täiesti uus see, et toimus suur taimekaitsepritside demonstratsioon, põllumehed said nende töötamist jälgida. Seda ei ole varem Eestis praktiseeritud. Ka meie katsetes on palju seda, mida varem ei ole olnud. Põlistel teravilja katselappidel on üksteise kõrval näha kõike sorte, mida Eestis kasvatatakse, mitte ainult meie aretatud sorte,” teatas Mati Koppel ja lisas:
“Mina ise rääkisin suvinisu haigustest ja ka umbrohutõrjest. Ei rääkinud küll erinevatest preparaatidest, vaid rohkem taimekaitse põhimõtetest ? millal pritsida ja kui palju taimekaitsevahendeid üldse kasutada. Tänavu, kus haigused on hakanud hiljem levima, ei ole olnud vajadust kasutada nii palju taimekaitsevahendeid kui teistel aastatel. Seetõttu oli võimalik alustada pritsimisega hiljem ja kasutada seejuures ka väiksemaid norme. Lihtsalt on kahjurite- ja haigustevaesem aasta. Ka lamandunud vilja ei ole veel eriti näha. Viljad on praegu aga tihedad. Kui tuleb mõni tugevam torm, siis on küll suur oht, et viljad lamanduvad. Aga loodame, et seda ei tule. Praeguse seisuga on põldudel hea saagi potentsiaal olemas. Oleks vaja rohkem sooja ja päikest, mida on tänavu seni väga vähe olnud. Sel juhul saab põllumees ka hea saagi. Ma loodan, et ilmad lähevad nüüd soojemaks ja külm ning vihmane aeg, mis on pikalt kestnud, saab ükskord läbi.?
Intensiivse ja mahepõllumajanduse vahekord sõltub ostja rahakotist
AS Kemira GrowHow tegevdirektor Ants Puusta teatas, et GrowHow päevade eesmärgiks oli näidata põllumehele erinevaid teraviljasorte, fungitsiidide ja herbitsiidide kasutamist ning ka taimekaitsepritse. ?Ma loodan, et põllumeestele läks see päev igati korda, sest Eestimaal on vähe kohti, kus neile korraga nii palju vajalikku näidatakse,? lausus ta.
?Meie GrowHow logol on sõnad kootöö, teadmised ja lahendused. Neil päevadel ongi märksõnaks koostöö. Me püüame erinevate huvidega firmasid tuua ühe mütsi alla. Kõik firmad pakuvad oma sektoris põllumehele midagi. Põllumees ei pea käima erinevatel üritustel, vaid saab siit endale leida terviklahenduse. Kõike näidates saame kokkuvõttes ka parema tulemuse,? rääkis AS Kemira GrowHow arendusdirektor Margus Ameerikas.
?Põllumees võis katsepõldudel oma silmaga näha, et kui üldse väetisi ei kasuta, siis ei saa ka saaki. Kui ikka tahad põllult midagi saada, siis pead sinna ka midagi tagasi andma, et ka meie järeltulijad sealt midagi saaksid. Igiliikurit ei ole veel mitte keegi avastanud. Mida sa põllule tagasi annad, kas orgaanilist või mineraalväetisi, see sõltub kõik majandustulemustest ja hinnapoliitikast. On vaja teada, millist toodangut millise hinnaga on võimalik müüa. Mahepõllunduse puhul on selge see, et saagid on väikesed ja omahind kõrge. Kui aga on võimalik toodangut kõrgema hinnaga müüa, siis miks mitte tegelda mahepõllumajandusega. Kui aga kallimale toodangule ostjaid ei jätku, siis tuleb toodangu omahind võimalikult alla viia. See aga tähendab omakorda, et põldudelt tuleb saada suuremat saaki. Ja siin ei jää muud üle, kui kasutada mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Teravilja ühe tonni omahind jääb madalaks ainult siis, kui ühelt hektarilt saadakse 3-4 tonni saaki. Meie katsepõllul teravili aga ilma mineraalväetiseta nii suurt saaki ei andud. Majandamine peab ju põllumehele tasuv olema. See paneb ka kõik paika,? tähendas Magus Ameerikas.
Valik haiguskindla sordi kasvatamise ja kemikaalide kasutamise vahel
Jõgeva SAI direktori asetäitja Vahur Kukk peab SAI, AS Kemira GrowHow ja Bayer CropScience vahelist koostööd väga oluliseks.
?Sordiaretuse instituudi ülesanne on sordiaretus. Me ei ole tõstnud taimekaitset esikohale. Eesmärgiks on haiguskindlate sortide aretamine. Aga võib minna ka lihtsama vastupanu teed, näiteks lühendada teraviljade aretustsüklit. Meie teraviljasortide aretus kestab kaua. Kuid nad on hea või väga hea haiguskindlusega. Teise variandi puhul loodetakse ikkagi rohkem keemia abile. Me osaleme neil üritustel sellepärast, et me peame olema valmis kõikideks elujuhtumiteks. Tootjal on lisaks headele sortidele võimalik kasutada ka taimekaitsevahendeid, mis annab kindlasti parema tulemuse. Kui aga tootjal napib raha, siis peab ta lootma ikkagi Jõgeva SAI haiguskindlatele sortidele. Umbrohutõrjest ei saa aga loobuda, sest umbrohukindlaid sorte ei ole siiani veel aretatud,? sõnas Vahur Kukk naljaga pooleks.
?Kuna ma olen sel alal töötanud juba 10 aastat, siis olen näinud ka taimekaitsevahendite turu arengut. See on ainult kasvanud ja kasvab veelgi. Ei ole üldse kahtlustki, et Eesti põllumees hakkab taimekaitsevahendeid üha rohkem kasutama. Kuna need taimekaitsevahendid ei ole odavad, siis mehed vaatavad tehnika poole, et kemikaale efektiivsemalt kasutada ja sel teel raha kokku hoida,? rääkis Marek Linnutaja firmast Bayer CropSciense.
?Ma ei ütleks, et Eestimaa põllud on väga umbrohtunud. Põldude olukord on viimase 5-6 aastaga tunduvalt paranenud,? nentis Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori asetäitja Enn Liive.
A.Tammel demonstreeris nii pritse kui ka kõlvikuid
?Me osalesime üritusel sellepärast, et me oleme siin nii lähedal. Kuna A.Tammel AS ja AS Kemira Grow How teevad koostööd ja on koostööpartnerid, siis mitmetelgi üritustel lööme me seljad kokku ja esineme ühtse rindena. Kemira GrowHow pakub ikkagi väetiseid, mürke ja kemikaale, aga meie pakume seda kõige paremat tehnikat, millega väetisi külvata ja millega mürke pritsida. Nii, et kahe firma peale kokku pakume me põllumeestele terviklahendusi. Jõgeval asume me ju lausa ühe katuse all ja siis on täiesti loogiline, et me korraldame selliseid üritusi koos,? märkis A.Tammel AS nõukogu esimees Arvi Tammel.
GrowHow päevadele oli välja toodud erinevate firmade pritsid ja siin demonstreeriti tehnika töötamist praktilistes tingimustes. Kuna üldse näidati 12 pritsi, siis oli põllumeestel võimalik saada väga hea ülevaade nende kõikide firmade poolt pakutavast pritside gammast.
?Ja meie näitasime konkreetselt Kverneland gruppi kuuluva Saksa firma Rau, pritse, mida me oleme juba aastaid Eesti turul müünud. Täna me näiatme töös ühte korralikku ripppritsi ja ühte haakepritsi. Ripprits mahutab 1500 liitrit ja poomi laius oli 15 meetrit. Järelveetav, õhkkardinaga ventilaatorprits mahutavusega 3600 liitrit vett ja oli 20 meetrise haardelaiusega on sobiv suurtegiaile. Võrreldes mitmete teiste pritsidega on need ikkagi tippklassimasinad. Meie poolt müüdavate taimekaitse pritside valik on suur. Rippritside hinnad algavad 50 000 kroonist ja küünivad kuni 400 000 kroonini. Järelveetavate hinnad jäävad 200 000 – 400 000 krooni piirimaile. Iga kliendi jaoks on võimalik leida sobivam lahendus. Meil oli siia toodud ka kaks väetisekülvikut, üks täiesti uus mudel, külvik Accord Extra Teiseks külvikuks on Kverneland. See on GPS süsttemiga külvik täpisviljeluseks. Me oleme seda Eestis ka kõige rohkem müünud. Need on just need külvikud, mis külvavad Kermira väetised käige täpsemini ja kõige kiiramini maha,? lausus neljapäeval Arvi Tammel.
Kallim prits maksis miljon krooni
Üritusele toodud taimekaitsepritse tuvustas Jaanus Siim Eesti Maaviljeluse Instituudist.
?See mees, kes müüb Eestis kõige odavamid pritse, ei tulnud üritusele, kuna ta kartis, et teised pritsidemüüjad annavad talle naha peale. Nimelt on tegu on Poola pritsiga Jarmet. Ja neid on Eestis müüdud ligi 400. See 600 liitrise paagiga ning 12 meetrise poomiga prits maksab ainult 16 000 krooni,? kostis Jaanus Siim.
Jõgeval näidatud pritsidega saab päevas teha tõrjet kuni 100-l hektaril. Pritsi tootlikkus sõltub aga poomi laiusest, paagi mahust, vee juurdevedamismoodusest ja pritsimisnormist.
Jõgeval näidati 24 meetrise haardelaiusega pritse. Aga Eestis on ka 30 meetriseid ning Euroopas toodetakse isegi 48 meetrise haardelaiusega pritse. Pritside paagid mahutavad kuni 6000 liitrit vett või segu. Jõgeval näidati 4000 liitrise paagimahutuvusega pritsi. Kõige väiksem Jõgeval näidatavatest mahutas 850 liitrit. Kuid tegelikult on olemas isegi 100 liitrise paagimahutuvusega pritse.
?Jõgevale oli tulnud 7 maaletoojat, kes näitasid 9 firma pritse. Tuntumad neist on John Deere, Ardi, Karuell, Danfoil jne. Danfoil pritsidel on väga huvitav pritsimissüsteem , mis võimaldab väga väikese normiga pritsida, ehk 30-50 liitrit hektarile. Maalatoojatest olid esindatud Mekro, A.Tammel AS, Ardi, Tartu Tootjate Liit jne ? sõnas Jaanus Siim.
Artur Grovronski Mekro ASist tuli Jõgevale nelja John Deere traktori ja kahe sama firma ning kahe Kuhni firma pristiga. ?Me näitasime siin üht maailma juhtivamat, Hollandi firma John Deere järelveetavat pritsi, mudelit 840, mille tootlikkus on kuni 50 ha päevas. Segu valmistamine toimub automaatselt. Ja ka piisa suuruse reguleerimine toimub automaatselt. Prist maksab aga miljon krooni,? kostis ta.
Rapsikoristus nihkub septembri lõppu
Raps on vaatamata suurele vihmale ilus, kuid on tükkmaad hilisema arenguga. Näiteks kui aastal 2002 oli juba 10 juuni paiku õitsemist näha siis praegu on osa põlde alles õitsemise algfaasis, eriti need, mis hiljem külvatud.
?Kõige hullem, mis tulla võib, ongi see, et kui ilm paremeks ei lähe ja vihmasajud jätkuvad, siis tekib suur valgemädanikku nakatamisse oht. Ja kõige ohtlikum on siin aeg, mil esimesed õielehed langevad,? kostis AS Werol Tehased ostuosakonna juhataja Indrik Unt.
Tema andmetel hilineb rapsikoristamine kindlasti ja enne septembri teist poolt sellest ei saa juttugi olla. Ainult mõnedel talirapsi- ja mõnedel rüpsipõldudel on varasem koristamisaeg võimalik. Tavalise suvirapsi koristusperiood jääb ikkagi septembri teise poolde, pigem lõppu. Ja neil kes hiljem külvasid, nihkub korsitusaeg isegi oktoobrisse. Saagi suurus oleneb aga sellest, kuivõrd valgemädanik lööbib. Eelmisel aastal saadi näiteks neilt põldudelt, kus haigusetõrjet ei tehtud, hektari kohta ligi tonni võrra vähem seemet.
?Kui ilm paremaks ei lähe, siis tuleb kindlasti tõrjet teha,? teatas Indrik Unt
?Grow How päevadest võtan ma osa sellepärast, et meil on omal rapsikasvatajatest klientuur, keda me õpetame kasvatama kõiki kultuure. Ja tihtitpeale ongi niiimoodi, et kui ma lähen põllumehele õpetama rapsikasvatust ning rapsipõlde kontrollima, siis läheb jutt ka teraviljakasvatusele, väetamisele ning ka pritsimistele. Kuna mult küsitakse nõu siis ma pean olema ka neis valdkondades kompententne,” lisas ta.
RAIVO SIHVER
