Jõgeval peeti möödunud laupäeval maakonna laulu- ja tantsupidu, mille läbivaks teemaks olid sillad, mis ühendavad maid ja mandreid, aga ka inimesi.
Tantsijate hämarikupidu “Sild sinuni” algas linnavalitsuse esisel platsil kell kaheksa õhtul. Tegemist pole küll ideaalse tantsuplatsiga, ent samas pakub see lavastuslikus mõttes põnevaid võimalusi, mida osati ära kasutada. Näiteks ilmusid tantsijad peo alguses ja mitmel puhul hiljemgi publiku ette linnavalitsuse hoonest ning tantsisid ka treppidel ja kaldteedel.
Kui mõnikord on maakondlik tantsupidu sarnanenud rohkem üksikutest numbritest koosneva kontserdiga, siis seekord oli peol läbiv stsenaarium.
“Tavaliselt öeldakse enne maakondlikku tantsupidu, et ärme hakkame erilist lavastust tegema, vaid las iga rühmaliik ja rühm tantsib lihtsalt isekeskis oma tantsud ära,” ütles tänavuse laulu- ja tantsupeo pealavastaja Airi Rütter. “Sel juhul saadakse küll hakkama napima prooviajaga, ent nii tantsijate kui ka publiku jaoks kipub asi igavaks jääma. Seepärast proovisimegi seekord teha läbiva stsenaariumiga peo. Suur tänu kõigile tantsijatele ja tantsuõpetajatele, kes selle mõttega kaasa tulid ning napi prooviajaga suisa ime korda saatsid: sellist pidu tavaliselt ühe proovipäevaga valmis ei tehta!”
Naiste tantsupidu andis tõuke
Lugu, mida tantsijad publikule jutustasid, oli jagatud kuueks pildiks ning proloogiks ja epiloogiks. Igal peoosa jaoks olid Jõgevamaa tantsujuhtide hulgast leitud oma lavastajad.
“Mullune Eesti Naiste Tantsupidu, mille kunstilises toimkonnas meie maakonna tantsujuhid olulisi ülesandeid täitsid, andis neile toreda tõuke edasiminekuks,” ütles Airi Rütter. “Neil on nüüd palju rohkem kogemusi, nad oskavad suuremalt mõelda ja julgevad teha riskantsemaid asju kui varem. See väljendus ka tänavuse maakondliku tantsupeo kvaliteedis.”
Tantsupidu oli tõesti ilus, hoogne ja ladus ning õnneks ei saanud tantsijad asfaldil tantsides ka tõsisemalt viga. Samas oli Airi Rütteril kahju nendest pealvaatajatest, kes napi kohtade arvuga tribüünile (see oli toodud linnastaadionilt) ei mahtunud ning pidid pidu püstijalu ja maapinnalt jälgima: peo tantsujoonised olid ju loodud eelkõige kõrgemalt vaatamiseks.
Oma peo lõpus “ehitasid” pikkade kaselattide ja tõrvikutega varustatud tantsijad uhke “silla” linnavalitsuse esise platsi ja kultuurikeskuse taguse suvelava vahele, kus algas kella kümne paiku õhtul lauljate keskööpidu “Sild iseendasse”.
Laulupeo kavva olid seekord valitud suhteliselt tuntud laulud ning eestlaulja Triinu Tauli juhtimisel oli regi- ja rahvalike laulude kaasalaulmise võimalus publikulgi.
“Tahtsimegi teha sellise peo, millel kõik laulda saavad, mitte ainult proovides suure töö ära teinud koorilauljad,” ütles laulupeo peadirigent Maret Oja. “Selline pidu läheb hästi kokku ka Jõgevalt pärit isamaalauliku Alo Mattiiseni kontseptsiooniga: tema arvates pidigi laulupidu olema rahvapidu, kus kõik kaasa laulda saavad.”
Jäi kripeldama
Ehkki üldjoontes oli laulu- ja tantsupidu kena, jäi paljudel sealt üht-teist hinge kripeldama. Lauljatel näiteks see, et neil tantsijate esinemist õieti näha ei õnnestunudki. Kui nad poole tantsupeo ajal kultuurikeskuse taga toimunud laulupeo proovilt pääsesid, olid linnavalitsuse ees kõik paremad vaateplatsid juba hõivatud. Ning enne tantsupeo lõppu pidid lauljad kultuurikeskuse taha tagasi tõttama, et laval valmis olles tagada ühe peo sujuv teiseks ülekasvamine.
Ka Airi Rütter möönis, et peo korraldusse olid mõned vastuolud juba n-ö sisse programmeeritud.
“Paraku tulid lauljatelt enne pidu signaalid, et nad tahaksid aega säästa ja oma proove võimalikult hilja alustada. Kui neile aga kohapeal selgeks sai, et nad jäävad selle tõttu ilma nii tantsupeost kui ka parasjagu kestnud Jõgeva linna päevade sündmustest, olid paljud muidugi pahased,” ütles Airi Rütter. “Lauljatel oli laval ka üsna kitsas, sest astmestiku detaile toodi Palalt kohale nii palju, kui autokoormasse mahtus, muidu oleks nende vedu väga kalliks läinud. Publikule kaasalaulmiseks jagatud laululehtedest polnud aga kuigi suurt kasu, sest lavale suunatud valgustus publikuni ei ulatunud.”
Ent eks vigadest õpitakse. Samas kordas Airi Rütter juba enne pidu välja öeldud mõtet, et ideaalset kohta, kus maakonna laulu- ja tantsupidu koos pidada, Jõgevamaal tegelikult polegi.
i
RIINA MÄGI
