Rahvakalendri järgi tähistatakse volbripäeva katoliku kiriku naispühaku Waldburga mälestuspäevana. Legendi järgi kihutavad ööl vastu esimest maid kogu maailma nõiad nõiasabatit pidama ning nõidumise ja ennustamise kohta kogemusi jagama.
Kunagisest töörahva pühast esimesest maist on nüüdseks saanud pigem kevadpüha ja volbriöö tähistamine. Vabariigi algusaastatel peeti seda kõige prahirikkamaks ja alkoholirohkemaks päevaks. Nüüdseks ohjeldatakse pidutsejaid alkoholimüügi keeluga, nii ei saanud volbriõhtul märjukest osta tervest Jõgeva maakonnast, samuti mitte näiteks Tallinna linnast.
Nõidade tantsu- ja laulupidusid pidusid peeti kõikjal Eestis, samuti meie maakonnas.
Tõrvikutega teatejooks
Pisut eripäraselt algas volbripidu Jõgeval. Kaubahalli kõrvalt anti õhtul kell üheksa start Jõgeva Gümnaasiumi õpilastele ja vilistlastele, kes osalesid tõrvikutega teatejooksul ning samal ajal ilmusid parki nõiutud kujud. Kujudeks olid Jõgeval tuntud inimesed, kes olid maskeeritud ning kelle rahvas pidi ära tundma. Kujud tekitasid vaatajates palju elevust, pakkusid põnevust ja äratundmisrõõmu. Maskide taha olid peitunud Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev, abilinnapea Aare Olgo, Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter ning ajakirjanik Jaan Lukas.
Kostümeeritud jagasid pastakaid ja lubasid ennast katsuda. Esindatud olid Karlsson, kurat, nõiataoline olevus, kangelane, kes meenutas võimumeest möödunud aegadest, ja habemega mehike.
«Idee inimeste maskeerimiseks sai Jõgeva Brüsselist, eelmisel aastal katsetasime seda esmakordselt. Siis olid rahvale näha värvilised naised, kes olid äratuntavad,» rääkis Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter.
Kultuurikeskuse pargi vabaõhulaval segati peanõid Eve Somelari eestvõttel nõiajooki ning tantsiti vahvaid tantse, esinesid Vello ja Mare Taar Väike-Maarjast ning kohalik Jõgeva noorteansambel Sodi. Kuulutati välja ka väikese ja suure nõia valimine.
«Valida oli päris keeruline, sest lapsed olid kõik toredad, aga eriti säravaid kujusid ei olnud,» ütles Airi Rütter. Peamiselt olid parki pidutsema tulnud lapsed ja nende vanemad, lapsed vahvateks nõidadeks kostümeeritud. «Edaspidi tahaks ka midagi põnevamat välja mõelda ja suuremalt korraldada, aga selleks on raha vaja,» rääkis kultuurikeskuse juhataja.
Parimatele kujude äratundjatele ning osavamatele nõidadele jagati ka auhindu, mille olid välja pannud Jõgeva linnavalitsus ja Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev isiklikult.
Tartus süüdati Emajõel volbrilõke
Põnev oli volbripäeva tähistamine ka Tartus, kus linnavalitsus andis traditsiooniliselt võimu terveks ööks tudengitele. .Üliõpilased pühitsesid volbripäeva rongkäiguga. Karl Ernst von Baeri kuju Toomemäel pesti taas puhtaks. Samuti osalesid tudengnõiad põnevatel teatevõistlustel. Korporatsioonide jaoks on see päev akadeemilise tudengikultuuri järjepidevuse kandja.
See, et tudengite kevadpäevad volbripäevaga samal ajal on, isegi pahandab tõsimeelsemaid akadeemilise tudengielu austajaid. Põhja-Euroopas on esimene mai aga tudengipühana vägagi levinud.
EVA KLAAS
