Jõgeva Sordiaretuse Instituudi katsepõldudel jätkuvad täna eile alanud viljeluspäevad, millel kogu Eesti kutselistele põllumeestele tutvustatakse eri põllukultuuride uuemaid sorte ja viljelustehnoloogiaid sorte ning demonstreeritakse põllutehnikat. Programm on kahel päeval sama, erinev on ainult sellest osasaajate ring.
Eile tõid bussid viljeluspäevale Harju-, Jõgeva-, Järva- ja Raplamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa ning Hiiumaa, täna ülejäänud maakondade põllumajandustootjaid. Paljud tulid aga hoopis oma autodega ning valisid siis ise selle päeva, mis neile rohkem sobis. Juba eilne kogemus näitas, et põllutarkust koguma tulemast ei takista ka kuum ilm: rahvast jätkus katselappide vahele sagima, põllutehnikat uudistama ja selle demonstratsiooni jälgima.
Masinate poolelt keskendutakse tänavustel viljeluspäevadel eri firmade taimekaitsepritside tutvustamisele. Neid olid maaletoojad kohale vedanud oma paarkümmend tükki. Demonstratsiooniväljakul tuli igal neist oma paremaid omadusi tõestada. Kommentaarid olid Eesti Maaviljeluse Instituudi ekspertidelt.
220 katselappi
Kui tehnika saab kohale vedada ühe päevaga, siis katselappide ettevalmistamist tuli sordiaretuse instituudi töötajatel seemet, väetisi ja taimekaitsevahendeid müüvatelt firmadelt saadud tellimuste alusel alustada juba möödunud aastal. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul külvati firmade tellimusel ühtekokku 220 katselappi.
“Mõnel puhul oli vaja välja tuua võrdlus eri sortide vahel, mõnel puhul aga näidata, kuidas mõjutab sama sorti vilja erineval viisil väetamine või taimekaitsevahenditega töötlemine, ütles Mati Koppel. “Tingimused andsid ette firmad, töö tegid ära meie inimesed.”
“Mõni tellis oma katselapile nii palju eri protseduure, et lapi ümbrus oli lõpuks mullale tallatud,” ütles üks katselappidel tegutsenuist, instituudi teraviljade osakonna teadur Lea Narits naljatamisi. “Ei usu, et tavaline põllumees, eriti väiketalunik kunagi oma põldu nii põhjalikult töötlema hakkab. Ta jääb ju siis hoopis tuluta.”
Samas on katselappidega mässamine teraviljade osakonna teise teaduri Anne Ingveri sõnul väga vajalik töö.
“Kui seemne, väetise või taimekaitsevahendite müüjad ise oma põllul mingeid katseid teeksid ja neid põllumeestele tutvustaksid, siis ei pruugiks nood uskuda, et tulemused ausal teel ja mingeid „knihve“ kasutamata saadud on,” ütles Anne Ingver. “Kui aga instituudi spetsialistid kõigile katselapid valmis teevad ja põllumehed neid siin korraga vaadata saavad, on hoopis teine asi.”
Naasis sünnipaika
Lisaks firmade tellitud katselappidele oli põllumeestel võimalik uudistada sordiaretuse instituudi enda teadustööga seotud katselappe.
“Tänapäeva talunikel pole enamasti agronoomilist tausta, seepärast tuleb siin tihti seletada ka asju, mis õppinud agronoomi jaoks elementaarsed,” ütles rukkikatsete juures selgitusi jaganud teadur Ilme Tupits. “Üldiselt on inimesed väga huvitatud rukkiaretusest ja erinevatest rukkisortidest. Siin on võimalik neile ka näidata eesti sortide eeliseid välismaiste ees.”
Viljeluspäevi hakati korraldama 2004. aastal. Esimeste viljeluspäevade algatajateks ja peakorraldajateks olid Kemira GrowHow ehk tänane Baltic Agro ja Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Viimase põldudel toimusid viljeluspäevad ka 2005. ja 2006. aastal, järgmisel neljal aastal jagati põllumeestele tarkust aga kord Viljandi, kord Kuusiku sordikatsekeskuses. Tänavu naasis ettevõtmine oma sünnipaika. Viljeluspäevade korraldusküsimuste lahendamiseks on nüüdseks moodustatud spetsiaalne mittetulundusühing. Korraldamist toetavad osalevad firmad, põllumeestele on osavõtt tasuta. Nii et ühest küljest on tegemist justkui reklaamiüritusega, teisest küljest on viljeluspäevad aga põllumeestele tõsine eneseharimise koht. Ning nad oskavad seda hinnata.
i
RIINA MÄGI
