MTÜ Pommiauk korraldas Jõgeval järjekordse vanavaralaada ja kollektsionääride päeva. See toimus vanal laadakohal Piibe maantee ääres.
Soliidses eas kohalik viipas käega platsist veidi lõuna poole ja teatas, et siin peeti laata ka 1940. aastal. “Põrsalaat oli sealpool! Ja kõik kohad olid talumeeste hobuseid täis!”
Laadaplats oli päris rahvarohke. Vihmahoogude ajal, mida sellesse päeva mitu jagus, oli uudistajaid ja ostjaid muidugi veidi vähem.
Kohal kollektsionäärid
Korraldajad olid laata tehes mõelnud peamiselt kollektsioneerimishuvilistele, kuid koos kindlat asja otsima või ostma tulnutega sagis ringi ka muidu uudishimulikke. Kaubapakkujaid oli antiigikauplejatest ja vanavarahuvilistest pensionärideni, kes otsustanud oma garaaži tühjaks müüa. Oli kohalikke, oli lõunanaabreid. Ka Tallinn oli mitme seltskonnaga esindatud.
Saaremaalt Sõrve militaarmuuseumist olid kohale tulnud Tõnu Veldre ja Joosep Pihl nii oma kogusid täiendama kui selle täienduse jaoks raha teenima. Kaasas oli igasuguseid põnevaid asju, mida maha müüa sooviti.
Leti ees peatunud keskealine proua ulatas Joosepi poole topsikese: “Mis see on?” “Tõnu, mis see on?” pöördus kõnetatu omakorda kaaslase poole. Topsike oli tõesti dekoratiivne ja proual ilmselt idee olemas, mida sellega peale hakata. “Mis see maksab?” pöördus ta uuesti Joosepi poole. “Tõnu, mis me selle eest tahame?” oli taas nõu vaja.
Ilma lõuata Lenini kuju
Sõrve muuseum sai rikkamaks kuulipilduja mutrivõtme, veel identifitseerimata kahuriosa ja täiesti tundmatu, ilmselt militaarset päritolu jubina võrra. Muuseumi punanurka hakkab aga edaspidi ehtima haruldane, ilma lõuata Lenin – kuju valamisel on kips unustanud vormi lõuaossa pugeda.
Sepp Peeter Väljan Ida-Virumaalt oli tulnud oma loomingu jaoks materjali ostma. Peeter teeb kujusid, tavaliselt mingist juba oma elu tarbeasjana ära elanud materjalist. Ta näitas albumist uhkeid pilte nagidest, tuhatoosidest, grillidest. Peeter sõitis Jõgevalt koju destillaatoriga, mille kohta kellelgi aimu ei olnud, kas see enam töökõlblik on. “Kui pole, teen korda!” oli sepp kindel. Ikkagi eluks vajalik aparaat!
Vastu jalutas Jõgeva ärimees, ülikonnastatud ja hästi lõhnav –nagu laupäevale kohane. “Mida kollektsioneerite?” Kõnetatu näkku ilmus kaval kõutsinaeratus. “Naisi!” teatas ta. Võttis tummaks: mida kõike vanavaralaadalt otsima tullakse!
Hobikaubad uuele ringile
Andrei Riiast tuli enda sõnul vaatama ja oma antiigipoodi ruumi juurde tegema. Andrei kogub Fabergé loomingut. Siia tõi ta müügile lihtsamaid asju, tundmatute autorite maale, valiku mitte väga kalleid ehteid, natuke erinevas vanuses portselani, köögitarvikuid, lauanõusid ja igasuguseid nõukaaegseid imevidinaid. “Kas see ikka töötab ka?” uuris kunde imelist kohvivalmistamise masinat. “Töötab ikka!” Järgnes põhjalik seletus, kuidas veidra väljanägemisega kohvimasin tööle läheb. “Naisi ma ei peta!” teatas Andrei, jäi siis korraks mõttesse ja täpsustas: “Vähemalt püüan mitte petta!”
Pensionäripaar Tallinnast oli hakanud Jõgevale sõitma juba kell neli hommikul. Pika elu jooksul, mil oli teatavasti tarvis ka tagavarasid muretseda, oli majapidamisse, eriti garaaži kuhjunud varandust, mida endal enam vaja ei ole. Paistab, et neid vanemapoolseid härrasid, kes oma nõukaaegseid neljarattalisi hobiautodena edasi peavad, on päris palju, sest enamik garaaživarandusest oli neil eelmistel laatadel juba maha müüdud. Nüüd oli järg hobikaupade käes. Uut omanikku ootasid veel vehklemiskiivrid, poksikindad ja omaaegsed kaheksamillimeetrise filmi näitamiseks mõeldud projektorid. Lõunaks olid nad endale kasutu varanduse müügist teeninud 50 eurot, 30 sellest oli arvestatud sõidukulude katteks. Vähemalt lubab feng shui korrastatud ümbrusest kasu vaimsele tervisele.
Järgmine laat Põltsamaal
Laadal tuli ette ka ootamatuid pöördeid plaanides. Leo, kelle leidsin uurimas ennesõjaaegset suurt piiblit, tuli tegelikult ostma tšetvertnoipudelit. Kas Leo piibli ka ära ostis, ma teada ei saanud.
Vanavara kõrvale olid ennast sättinud ka mõned täiesti nüüdisaegsete asjade müüjad. Osta sai uut autorikeraamikat, ajalooteemalist ninni-nänni. Kõrvuti seisid lauakestel Hitleri pildiga kruusid ning Putini ja Stalini portreedega külmikumagnetid. Minu imestuseks polnud müüjal mingit hirmu, et kunded omavahel leti ääres tülli pööravad. Alar, kes oli tulnud uusi ehteid pakkuma lootuses, et naisinimesed tulevad ehtelauakese juurde, kui nende soliidsed härrad vanavara sorteerivad, pidi küll pisut pettuma: tunglemine jäi ära. Tal olid kaasas ka meie ilmaoludes väga vajalikud baromeetrid.
Nagu laadal ikka, müüdi siingi toidukaupu. Sai osta sooja toitu, pirukaid, jäätist, singist-juustust ja laadasaiast rääkimata. Maitseainetelett meelitas oma lõhnadega. Arvestades ilma vingerpusse, jäid korraldajad laadaga rahule. Saadud tuluga toetab MTÜ Pommiauk Jõgewa Muuseumi. Järgmine MTÜ Pommiauk vanavaralaat toimub juba 16. Augustil Põltsamaal.
ANDRA KIRNA
