Möödunud kolmapäeva õhtul kogunesid Jõgeva valla kultuurivaldkonnaga tegelevate mittetulundusühingute ja külaseltside liikmed Kuremaa lossi ümarlauale. Üheskoos arutleti mitmetel aktuaalsetel teemadel.
Valla piirkondade kultuurisituatsiooni ja arenguprotsesside analüüs kestab jooksvalt edasi, kuid ometi tundus, et meil on just praegu õige aeg kokku tulla ja ühiselt tulevikku vaadata. Keskendusime eelkõige kahele punktile. Esimene teema oli „Vallapoolsed kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetamise printsiibid ja ideekorje uue valla arengukava tarbeks“. Selleks tegime kokkusaamisel rühmatööd, SWOT-analüüsi.
Kultuurielus on koostöö kollektiivide ja seltsingute vahel harjumuspäraselt tihe. Ikka kohtutakse festivalidel, laadalavadel ja seltsimajades, seega ei võtnudki üksteisega tutvumine palju aega. Keskendusime seltside ja ühingute käekäigu hetkeseisule.
Rühmatööna tehtud SWOT-analüüs tõi välja suuremad nõrkused ja tugevused Jõgeva valla mittetulundusühingute tegevuses (vt infokasti).
Vajadus olla kaasatud
Oli väga oluline kuulata vahetus dialoogis, mis on mittetulundusühingute eestvedajatel ja kogukonnaliikmetel öelda ja millised ootused on neil Jõgeva valla piirkondades tegutsedes. Külaseltsid, kollektiivid ja kultuuriseltsid pakuvad piirkonna elanikele võimalust tähistada kodukohas koos jaanipäeva, külapäevi ja korraldada teisi traditsiooniks saanud sündmusi. Samas on oluline ka suhtlemisvõimalus.
Kaasatusevajadus ja üksteisega arvestamine oligi peamine sõnum, mille ümarlaualt kaasa võtsime.
Kogukonnad, olgu need siis mõne subkultuuri esindajad, asumiseltsid linnas või külaseltsid maapiirkonnas, kujundavad olulisel määral elukeskkonna maine ja turvalisuse.
Aruteludes leidsime, et saame seltsitegevuses veel rohkem teha koostööd piirkonna muuseumide, raamatukogude, rahvamajadega. Jõgeva vallas on piirkondi, kus külaseltsil täna kooskäimiseks vajalik seltsituba või rahvamaja puudub, samas võime leida vajadusel lahenduse näiteks läheduses asuva muuseumi ruume kasutades.
Kohtumisel märkasin ka elanike soovi oma kodukohaga seotud identiteeti ise määratleda, ka paar kilomeetrit linnast väljas asuv asum võib tunda ennast maapiirkonnana ja hoida sealseid tavasid elujõulistena.
On märgiline, et seltsingute eestvedajad suudavad korraldada selliseid suursündmusi nagu Eesti Naiste Tantsupidu, maakonna memme-taadi pidu, Jakobsoni päev ja küüslaugufestival.
Usaldus parandab koostööd
Mittetulundusühingute ja vallavalitsuse koostööd soodustab nüüdses suurvallas infovahetus, selged ja kõigile arusaadavad toetuse eraldamise põhimõtted ja vastastikune usaldus.
Selle nimel püüame haridus- ja kultuuriosakonnas pingutada ja on tore, et üha enam tihatakse ka otse helistada ja kasvõi projektitaotluse vormistamiseks nõu küsida. Ka Jõgeva vald on huvitatud, et kõigi piirkondade elanikkond oleks rahul, tunneks ennast oma kodukohas turvaliselt ja oleks sotsiaalselt kaasatud.
Meie suuremate trumpidena märgiti analüüsis innovaatilisi ideid ja ülikaunist kodukohta. Naistepäeva suusasõit, kanuuralli, Laiusemäe „Kaunid taevalae kontserdid”, padjalahing Jõgeval, uisumaraton Kuremaal, militaarlaat, Viikingite laeva retk valla jõgedel ja järvedel. Need on vaid mõned ideed suursündmuste ideekorjest, mis ümarlaual välja käidi.
Selleks, et mittetulundusühingute liikmete tegutsemistahe säiliks ja kõrgelennulised mõtted teostuksid, on vaja kindlat tuge, nii piisavat rahalist tegevustoetust kui kiiret informatsiooni edastamist, miks mitte ka koolitusi.
Esmase purde seltsingute ja vallavalitsuse vahele oleme paigaldanud, jääb üle ehitada veidi suurema kandejõuga sild. Küllap saame sellega ka hakkama.
Peamised nõrkused
uute elanike leigus kogukonna ettevõtmiste ja traditsioonide jätkamise suhtes
vabatahtlike aktivistide väsimus
vastava haridusega kultuurijuhi puudumine piirkonnas
vallapoolse tegevustoetuse vähenemine
projektipõhine rahastamine
ühingu veebilehe puudumine ja sotsiaalmeedia vähene kasutamine
elanikkonna vananemine
Peamised tugevused
seltsiliikmete kogemused ja võimekus korraldada suursündmusi
innovaatilised ideed
koolituste läbimine
harjumus koos käia
ilus keskkond ja piirkonna rikkalik kultuuripärand
paigaga seotud traditsioonide hoidmine
koostöö valla ja teiste mittetulundusühingutega
uued ideed paikkonna arendamisel
avatus uutele võimalustele
noorte kaasamine kogukonna ettevõtmistesse
piirkonna koostöö kooli, muuseumi, raamatukoguga
seltsingu teotahteline, kaasav juhatus
ILONA PIIRIMÄGI, Jõgeva vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist
