Jõgeva valla ja linna noortekeskused otsustasid 2013. aasta sügisel liituda MTÜ Avatud Noortekeskuste Ühendus 6-kuulise NEET-projektiga. Lühendiga NEET ( ingl k not in education, employment or training) klassifitseeritakse noori inimesi, kes ei tööta ega õpi.
Hetkeseisuga on Jõgeva valla ja linna 16-24-aastasi noori töötukassas arvel 38, noorsootöötajate hinnangul on neid piirkonnas tõenäoliselt rohkem. Üle Eesti oli neid Eurofoundi 2012. aasta uuringu andmetel üle 40 000.
NEET– projekti loodavad Jõgeva valla ja linna noortekeskused kaasata vähemalt 35 noort, kellele pakutakse võimalust osaleda vabatahtlikuna mõne organisatsiooni või ettevõtte töös. Nii saadakse kogemusi ja oskusi, mis kergendaks edasist kutsevalikut.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali konkursil NEET-noortele vabatahtliku töö organiseerimiseks osutus võitjaks MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK). Katusorganisatsioon teeb koostööd noortekeskustega üle Eesti. Projekt vältab 1. maist 2013 kuni 30. aprillini 2014. Noortekeskustel tuleb leida sihtgrupp ning viia nad tööpakkujatega kokku. Hetkel ollakse teostamisfaasis.
Noortekeskused on nii vahendaja kui töökogemuse pakkuja rollis. Näiteks saavad huvilised ka noortekeskustes organiseerida ja korraldada üritusi, juhendada huviringe ja osaleda projektikirjutamise meeskondades. Noorsootöötajate sõnul on kõigil kaaskodanikel võimalik projekti õnnestumisse panustada. Kui keegi teab mõnda noort inimest, kellele võiks projektis osalemisest kasu olla, võiks ta asjaosalise noortekeskusse suunata. Samuti oodatakse pakkumisi lähiümbruse ettevõtjatel ja firmadelt, kes sooviksid vabatahtlikku tööd pakkuda. Abivajajaid loodetakse leida ka töötukassa, meedia ja eakaaslaste kaudu.
Kui kodu ei toeta ja sõbrad ei mõista…
Noorteseirepoliitika ülevaates tuuakse välja põhjused, miks mõned noored ei tööta ega õpi. Nad võivad olla liitunud vale sõpruskonnaga, kus eiratakse koolikohustust. Seetõttu puudub vajalik haridus ja töökogemus.
Võõrandumise põhjuseks võivad olla ka probleemid koolis: huvi õppimise vastu on kadunud, mõned kaaslased võivad kiusata, kogetakse tõrjutust.
Nii muututakse ebakindlaks ning tulevikus on keeruline luua usalduslikke suhteid ka tööandjaga. Probleeme võib tekitada ka kodune olukord. Noor võib olla üle elanud vanemate lahutuse või mõne pereliikme surma. Muutunud perekondlik olukord võib olla ajendiks asuda n-ö mustalt tööle. Seda on lihtne teha ning rahagi jääks justkui rohkem taskusse.
Puudub praktiline kogemus
Noortekeskuste roll on sel juhul koolituste abil teadlikkust tõsta, rääkida “mustalt” töötamisega kaasnevatest riskidest (puudub leping haigekassaga, tööandjal ega –võtjal pole kindlaid kohustusi).
Riskirühma kuuluvad ka noored emad, eriti need, kes enne lapsepuhkusele jäämist ei töötanud. Nüüd pikeneb tööturult eemal oleku aeg veelgi. Noortele emadele pakutakse võimalust kodunt välja saada ja leida meelepärast tegevust näiteks kohalikus noortekeskuses. Selleks võivad olla näiteks omakeskis algatatud beebidering, käsitööring või kokandusõhtud. Siimusti noortekeskuses on näiteks võimalik käia jõusaalis ja oma seltskonnaga treeninguid läbi viia.
Ühe rühma probleemsetest noortest moodustavad õpitavas erialas pettunud. Esialgu on õpitav amet tundunud põnev, kuid õpingute käigus nähakse, et valitud eriala on keeruline ning huvi kaob. Ollakse ebakindlad ja kardetakse muutusi. Arvatakse, et kui juba amet on õpitud, siis tuleb sellel alal ka töötada. Tekib läbikukkumise tunne, ümberõppimine tundub aeganõudev. On neidki, kel on raske erialast tööd leida.
Sageli eeldab töölevõtja kahe- kuni viieaastast või isegi pikemat töökogemust. Noorel inimesel võib olla palju teoreetilisi teadmisi, aga puudub praktiline kogemus. Sel juhul ongi üks võimalus teha soovitud ametikohal kõigepealt vabatahtlikku tööd. Nii saab ametiga tuttavaks ja ka tööandja märkab töötaja oskusi ja soovi õppida.
Noorsootöötajad suhtuvad projekti loominguliselt
Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen usub, et noorte inimeste hulgas pole veel nii pikaajalisi töötuid, et neil oleks kadunud julgus suhelda ja aktiivne olla. Neil on küll üldjuhul uute asjade ja olukordade ees hirm, kuid kui motiveerija suudab tegevuse noorele vastuvõetavaks teha, tekib huvi ja ka vaimustus.
Laidi sõnul tuleks noori kaasata sundimatult, mitte rõhudes mõistetele NEET-projekt, KÜSK-rahastus ja vabatahtlik töö.
Ta leiab, et parimad töövahendid on oskus läbi rääkida ja veenda. Antud projekti suhtuvad kohalikud noorsootöötajad pigem loominguliselt. Noorte tööhõiveprobleemidega tegeldakse informaalse õppe vormis. Noortekeskuse tegevuste kaudu saadud kogemused aitavad luua soodsa pinnase tööturul konkureerimiseks. Informaalne õpe on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, näiteks perekonnas, töökohas ja vabal ajal. Noortekeskuse abil saadud kogemused aitavad luua soodsa pinnase tööturul konkureerimiseks.
Laidi Graueni arvates ei pea noorsootöötaja pingutama, et kõigile kogu aeg tegevust leida. Ta on pigem toetaja, kes loob noortele nende ideede elluviimiseks soodsa keskkonna. Algatus peab tulema ikka neilt endilt, noorsootöötaja julgustab ning annab vajadusel nõu.
i
MARGE TASUR
