Täna pühitsetakse Laiuse kirikus mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenud Laiuse kihelkonna meestele. Jõgeva vald on ühinenud nende paljude paikadega Eestimaal, kes riigi 90. aastapäeval on soovinud avaldada oma tänu neile, kes võitsid Vabadussõja ja tänu kellele me võime oma riigi vanuseks kirjutada nii aukartustäratava numbri.
Laiuse kodu-uurijal Juhan Reimannil on õigus, et Eesti Vabadussõjas 1918-1920 võitlesid eesti rahva parimad esindajad, kes kuulusid kõigisse tol korral olnud ühiskonnakihtidesse, peremeeste poegadest väikemaapidajate ja maatameeste poegadeni.
Eesti Vabadussõjas langenud sõjamehed väärivad igavest austust. Nagu ka need, kes ei surnud noorena lahinguhaavadesse, vaid elasid vanaks meheks ja lahkusid siit ilmast peaaegu kõik Eesti taasiseseisvumist nägemata.
Me oleme rahvas, kes tahab oma minevikku mäletada. Me oleme väikerahvas, kes ajaloo käigus sageli on pidanud valima halva ja veel halvema vahel, seetõttu on ka meie ajalugu pidevalt ümber kirjutatud, muutunud on sõnakasutus ja praegused koolilapsed õpivad hoopis teistsugust ajalugu, kui õpetati nende vanematele okupeeritud Eestis. Eelkõige selle valeõpetuse mõjul suhtuvad paljud eestlased möödunud vabadusvõitlusesse aga liiga ükskõikselt.
Kuigi Laiusel ja paljudes paikades üle Eestimaa avatakse tänavu Vabadussõjale pühendatud mälestusmärke, ei suudeta seda siiski teha pealinnas Tallinnas. Sealne visa vastuseis Vabadussõja võidusambale näitab, et nõukogude kool on üles kasvatanud põlvkonnad, kelle rahvustunne on liiga nõrk ja läheb veel aega, enne kui eluterve suhtumine eestlusesse taastub rahvusel tervikuna.
12. juuli 2008
