|
|
Möödunud kolmapäeval peeti Jõgeva Ühisgümnaasiumis Eeva Niinivaara 110. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents, kus teda meenutasid need, kes silmapaistvat keeleteadlast tema eluajal tundsid. |
Pea iga jõgevlane teab, et tuntud Eesti poetess Betti Alver on sündinud Jõgeval, tema auks peetakse igal aastal ka luulepäevi. Pisut vähem teame ehk Siimustist pärit keeleteadlasest ja luuletajast Eeva Niinivaarast, kellel on 21. detsembril 110. sünniaastapäev. Sel puhul peeti Jõgeva Ühisgümnaasiumis maha mälestuskonverents “Eesti-Soome silla rajaja Eeva Niinivaara”.
Igal aastal korraldatakse Niinivaara auks omaloomingu päev. Siimusti raamatukogus on avatud tema mälestustuba ning tema kodutalu Pälluri maadele on rajatud temanimeline park. Ka mälestuskonverents polnud tänavu esmakordne. Üks Niinivaara konverents peeti Jõgeva Ühisgümnaasiumis ka tema eluajal, 1996. aastal, esimene mälestuskonverents sai aga teoks kümne aasta eest.
Kolmapäeval peetud konverentsil räägiti peaasjalikult neist Niinivaaraga seotud faktidest, mis seni laiemale avalikkusele teadmata olid. Kuulajad said teada Niinivaara tõekspidamistest ning sellest, kuidas ta luuletuste kirjutamiseni jõudis.
Oli suureks eeskujuks oma venna lastele
Eeva Niinivaaral ja temast viis aastat nooremal Betti Alveril oli tegelikult üsna palju ühist. Nad mõlemad õppisid nii Madam Kilgi prantsusekeelses erakoolis Jõgeval kui ka Tartus Eesti Tütarlaste Gümnaasiumis.
Konverentsil oli juttu sellestki, et Eeva Niinivaara, neiupõlvenimega Pedriks, õppis lugema nelja-aastaselt Laiuse kalmistul hauakividelt tähti kokku veerides, luuletusi hakkas ta aga kirjutama juba viiendas klassis.
Tartus kohtus Eeva Martti Niinivaaraga, abiellus ning asus elama Soome. Siiski hoidis Niinivaara tugevat sidet oma kodumaa ja kodukohaga. Ka oma luuletused avaldas ta Eeva Pälluri nime all, sest see oli tema sünnikodu nimi.
Eeva Niinivaara vennatütar Maret Terav meenutas oma tädi, kes oli nii talle kui tema vennale heaks eeskujuks. Eriti eredalt on Maretil meeles, et kui nad lapsena läkaköhas olid ning arst tervenemiseks reisimist ja keskkonnavahetust soovitas, võetigi ette reis Soome tädi Eeva juurde.
Mõned aastad hiljem palus Eeva, et Maret jääkski Soome elama, tema pojale Seppole seltsiks, kuid elu tegi omad korrektiivid ning Maret küüditati koos perega hoopis Siberisse.
“Kõik, mis on kunagi kaotsi läinud, on tagasi tulnud,” tõdes Maret Terav ning soovitas kõikidel noortel, kel vähegi võimalik, minna välismaale õppima. Nii toimis omal ajal ka tema oma tütar Tuuli Niininen, kes Helsingis õppides vanatädi Eeva juures elas.
Niinivaara mälestus on Siimusti visiitkaart
Mareti tütart Tuulit küll konverentsil kohal polnud, kuid ta oli saatnud sündmusele kirjakese, kus meenutas oma vanatädi Eevat, keda ta hellitavalt memmiks kutsus.
“Memmi korteri seinu katsid kõrged raamaturiiulid, isegi köögilaual olid raamatud, ning söömiseks oli eraldatud väikene ruum. Kui avasid vannitoa ukse, siis ka sealt vaatasid vastu raamatud,” kirjutas Niininen.
Veel meenutas Tuuli, et esialgu tuli tal memmi juures elades harjuda kohustusliku hommikupudruga: “Memmi keetis hommikuks kaerahelbeputru, kuhu peale valas piima. Ma püüdsin alati pudru võimalikult kiiresti ära süüa, et piim soojaks ei läheks. Samas toonitas memmi alati, et hommikune pudrusöömine on tervisele kasulik. Ju tal oli ka õigus, sest memmi elas tõesti kõrge eani.”
Eeva Niinivaara suri 99 aastasena ja tema elurütm oli üsna korrapärane. Ta töötas Helsingi Ülikooli raamatukogus ka siis, kui oli juba tublisti üle kaheksakümne. Kodus ei konutanud ta kunagi, iga päev tegi ta linna asja. Ka tema vennatütar Maret meenutas, et isegi oma viimastel elupäevadel olid tädi Eeval näiteks Goethe ja Nietzsche sünnikuupäevad peas.
Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Maarja Lõhmuski käis omal ajal seoses oma teadustööga Eeva Niinivaaral Soomes külas. Tema sõnul hoidis teadlane ja luuletaja Eesti-Soome kultuurisidemeid ja oli ka sillaks väliseestlaste ja nende kodumaa vahel.
Ka Siimusti noored kõnelesid oma ettekandes, et Niinivaara on nende kodukandi visiitkaart ning temaga seotud paiku tuleb kohalikel au sees hoida. Seepärast on külaselts ka korraldanud igal aastal korrastuspäevi Niinivaara mälestuskivi juures ning tema parki istutatakse igal tarkusepäeval puid.
i
EILI KOITLA
