Päev enne pika koolivaheaja algust, täpselt Eeva Niinivaara sünniaastapäeval on Jõgeva ühisgümnaasiumi õpilastel traditsiooniks saanud süüdata koos kirjaniku mälestuskivi juures küünlad.
Nii läks 10. klass tänavugi kivi juurde, kuigi õues valitses 21. detsembril korralik pakane. Et elu mõtestada, oma juuri tunda, ennast väljendada, hetkeks tagasi vaadata ja sel moel iseennast teadvustada.
Õpilastele oli väga oluline koolipingis istumast korraks ka välja saada. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuu ütles, et tegemist on kooli ühe traditsiooniga, millesse kuulub Eeva Niinivaara elu ja tegevuse tutvustamine koolikaaslastele ja tema sünniaastapäeval lillekompositsiooni ja küünalde viimine kivi juurde.
“Kui koolis või klassidele ei ole esinetud, siis esineme kivi juures, kus ka mälestushetke läbi viime. See on saanud meil elustiiliks, minul hingevajaduseks ka siis, kui väga ei suudagi ja aastalõpul koolikiirus maad võtab. Sel ajal on tegemist niigi palju, lisaks plaanipärased kontrolltööd mõnes õppeaines, mida mitte kuidagi nihutada ei saa, ka siis mitte, kui on vaja Eeva Niinivaarast tema sünniaastapäeva paiku kõnelda, tema sõnumit klassidesse viia… Siis kirjutavad esinejad oma kontrolltöö pärast teisi järele. Eeva Niinivaara on kirjutanud: “Tuleb teha kõik enda eesmärkide saavutamiseks, mida on võimalik saavutada. Aga kui eesmärk on lootusetult kättesaamatu, tuleb osata loobuda. Siis sünnib loobumisest jõud.” Mina ei taha hingeomasest loobuda. Tänu oma väga headele kolleegidele ja raskusi taluda suutvatele õpilastele pole seda õnneks vaja teha olnud. Tõsi, on küll olnud pettumusehetki, aga nähtavasti see ongi tugevaks saamise aluseks, uut mõtet ellu viima tiivustanud,” rääkis õpetaja Maripuu.
Siimusti looduse imeilusad dekoratsioonid
Et 10. klassil on koolis hästi läinud, oli Eeva Niinivaara 111. sünniaastapäeva tähistamine Siimustis klassijuhataja kingitus oma klassile.
Tol hommikul muutis pakaselise ilma veel külmemaks vinge tuul, nii et küünlaidki oli üsna raske põlema saada. Üksteist aidates ja küünla süütajale tuulevarju pakkudes said kõik kaasas olnud küünlad lõpuks põlema.
<p align=”justify” />
Õpetaja Maripuu ütles, et nüüd võtsid kõik kohalviibinud kaasa Siimusti looduse imeilusad dekoratsioonid kui selle talve kingituse. “Seda teadmisega, et parim kink on koos veedetud aeg, ühiselt kogetud tundehetk. Tõdesime, et mõistus on küll tore asi, aga kõik elumõistatused pole mõistuspärased.”
Üheskoos mõtiskleti kivi juures Eeva Niinivaara valguses tema tähenduslikkusest, samuti iseenda elu-olu üle. “Hea on uude aastasse minna mõttega, et meil on hästi, et meie ümber on nii palju head, mis muudab vaimu peenemaks, rikastab elu,” tõdes õpetaja.
Kohvik Panther ja Laiuse Põllumajandusosaühing olid hea seisnud selle eest, et mälestuskivi juurde tulnud koolilapsed külma peletamiseks kuuma teed juua ja pirukaid süüa saaksid. Õpetaja Maripuu tänas ka maavanem Viktor Svjatõševi, kes samuti hommikul mälestuskivi juures küünla süütas.
Jõuda koolitunnist kaugemale
Silmast silma sidemeid pole õpetaja Helge Maripuul Eeva Niinivaaraga olnud. “Asunud vallaga koostöösse, hakkasin koos oma õpilastega tema pärandit tundma õppima. Olen temalt õppinud õpetajaks olemist. Meid seovad pedagoogikateadlase Johannes Käisi põhimõtted. Eeva Niinivaara sai oma esimesed koolikogemused Võru Õpetajate Seminaris, pedagoogikateadlasest koolijuhataja Johannes Käisi suunamisel.
Käisi põhimõte oli, et noori tuleb õpetada mitte niivõrd tõsiasju teadma, kui probleeme otsima ja leidma ning neid lahendama. Oluline on tahta enamat, minna kõige alustatuga lõpuni. Õpilane peab ise aktiivne olema, aga et seda saavutada, selleks peabki teda usaldama, pakkudes talle enam tegutsemisvõimalusi,” tõdes pedagoog.
Küllap Eeva Niinivaara fenomen selles seisnebki, et ta jõudis oma tegevusega koolitunnist kaugemale, korraldas loenguid, kirjandusõhtuid, vestluskoosolekuid, organiseeris näitetruppe, laulukoore, kursusi suveülikoolides. Samas suutis ta ise olla aina heasoovlik — leebe, vaimuerk, aastatest ülemal olev, vaid luulehimu käis kiusamas, on ta ise meenutanud. Järelikult pärineb kuskilt vajadus end väljendada, mitte saavutatuga rahul olla.
“Eeva Niinivaara õpetab oma eeskujuga, oma vaimse kiirgusega, oma suurusega. Eks see olegi eluaegse õppimise üks viisidest,” lisas ta.
Koos tegutsemine liidab
Õpetaja Helge Maripuu ütles, et nagu iga laps kingib oma vanematele uue elu, nii annab ka iga järjekordne klass õpetajale uue hingamise.
“Iga uus klass annab uue õppimisvõimaluse, enesearengu mõõtme. Sestap on meie ühiseks eesmärgiks kujuneda mõistvaks ja väärikaks institutsiooniks, kes väärtustab eelkõige iseennast ja üksteist, et kõik tunnetaksid oma kohta, kuuluvuse vajalikkust, ja et üheskoos on hea olla, andmaks vastavalt oma võimetele endast parim.
Minu ülesanne on olnud aidata igaühel üles leida iseenda parim suutlikkus ja õpetada seda rakendama.
Püüan õppida neilt, homse päeva hingedelt, ja õpetan neid oma kogemustepagasit kasutades, et tekiks meid kõiki arendav ja liitev sünergia, tunne, et koos olemegi parimad. Aga mina pean alati kõige rohkem ärkvel olema, et ette tulevat positiivses suunas mõjutada. Imetlen neid, et nad on absoluutselt kompleksivabad, ja püüan neilt õppida.
Palju rõõmu ja takistuste ületamist ning üksteise tundmaõppimist pakkus abiturientide korraldatud suurepärane rebastenädal. See õpetas üksteist tundma, liitis meid, oli nii korraldatud, et iseenesest tekkis vajadus end proovile panna, olla aktiivne.
Meil väärtustatakse üksteise aega, ei puuduta põhjuseta ja vastutatakse oma õppimise tulemuste eest.
Omadused, mille poole järjekindlalt püüdleme, on hoolivus, märkamine, abivalmidus.”
Kuidas Eeva Niinivaara pärandit on tutvustatud
*1994. aastal ilmus eesti keeles tema mälestusteraamat “Ikka paistab seesama päike. Elu mu noorusaja Eestis ja Soomes”
*Siimusti aktiivsetel inimestel tuli idee korraldada Jõgeva valla toetusel kirjanduskonverents eesmärgil tutvustada kodukandi rahvale Niinivaara tegevust
*Ettevalmistustegevusse kaasati ka Jõgeva ühisgümnaasium
*1996. aasta 20. novembril avati Siimustis Eeva Niinivaara kodutalu maadel endise õunaaida asukohas suurel rändrahnul mälestustahvel. Kohal oli ka Eeva Niinivaara poeg, Helsingi Ülikooli kunstiteaduse professor Seppo Niinivaara
*1996. aasta 3. detsembril peeti Eeva Niinivaara 95. sünnipäevale pühendatud I kirjanduskonverents
*Jõgeva vald koos Soome Instituudiga otsustas Eeva Niinivaara stipendiumi anda humanitaaralal tublidele Siimusti ja selle lähiümbruse gümnasistidele
*Stipendiumi on saanud 9 ja preemia 2 gümnaasiuminoort: Triin Jukkum, Moonika Masing (1997). Heleri Saarik, Ragnar Bender (1998), Veronika Raudsepp (1999), Tarmo Teras, Ülar Tooming (2000), Alo Alt, Juta Jaama ja viimasel aastal 2 preemiasaajat: Liis Tamm, Marju Martjan (2001)
*2004. aasta 13. detsembril toimus Eeva Niinivaara 100. sünniaastapäevale pühendatud II kirjanduskonverents “Eesti – Soome sillal”
*2004. aastal rajati Siimustisse Siimusti Kultuuriseltsi projekti alusel tollase maavanema Aivar Koka toetusel Eeva lapsepõlvekodu maadele Eeva Niinivaara park. Sinna viidi tema sugulaste loal ka rändrahn, millel mälestustahvel
*2006. aastal loodi Siimusti raamatukogu juurde 7-liikmeline raamatusõprade seltsing. Organisatsiooni eesmärk on kohaliku kultuuripärandi hoidmine, sealhulgas Niinivaaraga seonduvate sündmuste korraldamine
*2008. aastal avati Siimusti raamatukogus Eeva Niinivaara mälestustuba
*2011. aasta 7. detsembril peeti Eeva Niinivaara 110. sünniaastapäevale pühendatud III mälestuskonverents
*Külas olid Eeva Niinivaara vennatütar Maret Terav ja Eeva Niinivaaraga veel enne surma koostööd teinud Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Maarja Lõhmus
*Toimus Niinivaara luulest inspireeritud looduseteemaliste luuletuste ja miniatuuride konkurss “Ikka paistab seesama päike”
*Siimusti raamatukogu eestvõttel tekkis tänuväärne idee ärgitada Jõgeva valla ja Jõgeva linna koolide õpilasi igal kevadel emadepäeva paiku kirjutama omaloomingulisi töid, et neid Siimustis Eeva Niinivaarale pühendatud omaloomingupäeval ette kanda
*Liitus ka Esku-Kamari kool, mille õpilased samuti omaloomingulisi töid kirjutasid
i
HELVE LAASIK
