Eesti naiste jääpallikoondis tegi käesoleval hooajal debüüdi Hiinas Chengde linnas toimunud maailmameistrivõistlustel. Jääpall, mis on rahvusvaheliselt tuntud ka nime all bandy, on maailmas järjekindlalt populaarsust võitev sportmäng, mis on plaanis alates 2022. aastast ka olümpiaalade hulka võtta. Oslo talimängudel aastal 1952 oli jääpall muide näidisalana kavas.
Ka Eestis on jääpall pika traditsiooniga spordiala, mille ajalugu ulatub aastasse 1913. 2003. aastal osales Eesti meeskond esmakordselt MM-turniiril ja tänavu sai kutse maailmameistrivõistlustele ka Eesti naiskond. Jääpall on üks väheseid võistkonnaalasid, kus Eesti naiste koondis nii kõrgel tasemel osaleb.
Jäähoki taustaga mängijad
Eesti naiste koondise mängijad on pärit Tallinnast, Tartust, Jõgevalt ning Kohtla-Järvelt ja enamasti on nad tegelenud jäähokiga. Väga raske oli leida Eestist neid sportlasi, kes olid nõus kogu reisi ise kinni maksma, sest vähetuntud spordialale on sponsoreid leida keeruline. Mängud toimusid välisväljakul, kus tingimusi mõjutasid pakane (-12 kraadi), tuul ja päike. Jääväljak asus Hiina kuurortlinna Chengde jõel.
Koondisse kuulus ka Jõgevalt pärit neiu, 25aastane Estrit Aasma, kes töötab Tartu vallavalitsuses sekretär-registripidajana. Külmapealinnast pärit Estrit osales juba varajases nooruses jäähokitreeninguil, mida juhendas Kaido Poom. Ta käis meeste hokitrennis ning paaril korral isegi võistlustel.
- aasta sügisel alustati Tartus üle pika aja taas naiste jäähokitreeningutega, eestvedajaks Oleg Särki. Hokipisik küljes, läks ka Estrit trenni ning tänu headele oskustele ning särale, nagu iseloomustavad teda trennikaaslased, avanes tal võimalus osaleda jääpalli MM-il Hiinas.
Eesti naiste jääpallikoondis tegi võistlusteks trenni Tallinnas Škoda jäähallis. Treeningud toimusid pühapäevahommikuti ja meeste koondise juhendamisel. Harjutati hokiväljakul, sest Eestis täismõõtmeline jääpalliväljak puudub.
Esimene mäng Soomes
Eelmise aasta detsembri algul korraldati naistele sõpruskohtumine Soomes Porvoos ja see oli ühtlasi ka esimene kord, kui Eesti naiskond ühel väljakul koos mängis. Olgu öeldud, et füüsiline vorm on jääpalli juures kõige olulisem, kuna uisutada tuleb kordades suuremal väljakul, kui seda on hokiväljak. Litri asemel tuleb taga ajada roosat palli ja kepp on hokikepist umbes poole lühem.
Olles vaid korra koos mänginud, startis Eesti esimene naiste jääpallikoondis 7. jaanuaril Tallinna lennujaamast Pekingi suunas. Esimene mäng toimus Šveitsiga, mille Eesti naiskond endalegi üllatuseks 12:0 võitis. Teises mängus tuli vastaseks Hiina, kes osales MM-il teist korda. Väljakuperenaistele kaotati 0:5.
B-alagrupi kõige kõvem vastane oli Eestile Soome. Tegemist oli kaitsemänguga, kus meie naised võtsid eesmärgiks mitte lasta väravateskoori üle kümne kasvada. Plaan õnnestus, sest mäng lõppes tulemusega 0:9.
Viimane otsustav kohamäng toimus taas Šveitsiga, mille Eesti võitis 7:2 ja ühe värava sai kirja ka Jõgeva neiu Estrit.
MM-turniiril osales seekord kokku kaheksa naiskonda. Esikoha saavutas Rootsi Venemaa ja Norra ees. Järgnesid USA, Soome, Hiina, Eesti ja Šveits. Nii et B-grupis saavutas Eesti naiskond 3. ja üldarvestuses 7. koha.
IMRE ERIMAA
